Järelturu korteriostul võivad varjatud ehitusvead kasvatada ostja kulusid

Traders Union
Kõik uudised
Äri ja varandus
Varjatud vead korteriostul

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Ezequiel Gomes

09.11.2026

Järelturu korteriostul võivad varjatud ehitusvead kasvatada ostja kulusid — Varjatud vead korteriturul

Kodu ostmisel hinnatakse sageli rohkem asukohta ja viimistlust kui eluaseme tegelikku tehnilist seisukorda. See võib tähendada ostjale ootamatuid lisakulusid, kui pealtnäha korras põranda või vannitoa taga ilmnevad hiljem tõsised ehituslikud puudused.

Tipphetked

Ostjad alahindavad sageli kinnisvara tehnilist seisukorda, mis võib tuua varjatud ehitusvead ja kasvatada remondikulusid pärast ostu.
Vannitoaga seotud niiskuskahjustuste parandamine võib kaasa tuua kuni 10 000–15 000 euro suurused lisakulud järelturu korteriostul.
Kutselised eksperdid soovitavad tellida ehitusekspertiisi ja jätta rahaline puhver, sest hindamisakt ei näita konstruktsioonide tegelikku seisukorda ega varjatud vigu.

Tehnilise seisukorra kontroll enne tehingut

Majandus Postimehe teatel alahindavad ostjad tihti korteri või maja tegelikku tehnilist olukorda, keskendudes esmalt kinnisvara välimusele ja asukohale.

Ekspert Sults ütles, et ostja vaatab sageli eeskätt esteetilist poolt, näiteks viimistlust, põrandakatte värvi ja üldmuljet, kuid ehitustehnilist seisukorda kontrollitakse tema sõnul väga sageli ebapiisavalt. Tema kogemuse järgi võib kallis puitparkett olla paigaldatud vanale ja ebatasasele aluspõrandale, mille tõttu hakkavad ühendused kasutamise käigus purunema ning põrand teeb häält.

Halvemal juhul tuleb sellise vea parandamiseks põrandakate eemaldada ja uuesti õigesti paigaldada. Ka vannitoas võib väike nähtav puudus viidata suuremale probleemile, sest lahtise plaadinurga taga võib olla niiskuskahjustus, mis on jõudnud konstruktsioonidesse.

Sultsi sõnul tasub müüjalt uurida, kes ja millal vannitoa ehitas või remontis ning millised dokumendid tööde kohta olemas on. Kui märgruumi kahjustuse kõrvaldamiseks on vaja teha kapitaalremont, võib tööde kogumaksumus ulatuda 10 000 kuni 15 000 euroni.

Ekspertiisi ja rahalise puhvri vajadus

Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul tuleks järelturult kodu ostes arvestada, et kinnisvara võib vajada lisatöid ka siis, kui see jätab esmalt hea mulje. Seetõttu ei ole mõistlik kasutada kogu vaba raha ainult ostutehingule, vaid arvestada tuleks ka võimalike remondikulude ja ühistuga seotud kohustuste rahastamisega.

Ossipova rõhutas, et võimalike remondivajaduste hindamisel ei tasu loota ainult kinnisvara eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kuna see keskendub vara turuväärtusele. Kutseline hindaja vaatab kinnisvara visuaalselt üle ja kontrollib registriandmeid, kuid ta ei ole ehitusspetsialist ega näe konstruktsioonide sisse.

Seetõttu soovitavad eksperdid lisaks hindamisaktile tellida ehitusekspertiisi, et saada parem ülevaade kinnisvara tegelikust seisukorrast ja võimalikest tulevastest kuludest. Selline kontroll aitab ostjal teha teadlikuma finantsotsuse ja vähendada riski, et ilus viimistlus varjab kallist remonti.

Meie varasem lugu Eesti eluasemeeelistustest käsitles Norstati uuringu tulemusi, mille järgi koondub koduostuhuvi jätkuvalt Harjumaale ja eriti Tallinna piirkonda. Artiklis rõhutasime, et valikuid suunavad eeskätt töövõimalused, teenuste kättesaadavus ja head transpordiühendused, samas kui Ida-Virumaa ja Kesk-Eesti jäävad ostjate eelistustes tagaplaanile.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?