Eesti muusikaekspordi kasv põrkub koduturul 24-protsendilise käibemaksuga

Eesti muusikaekspordi kasv põrkub koduturul 24-protsendilise käibemaksuga
Muusikaekspordi kasv ja maks

Eesti muusika on liikunud rahvusvahelisele turule üha kindlamalt, kuid valdkonna järgmine areng sõltub järjest rohkem ekspordiärist kui üksikust läbimurdehitist. Samal ajal survestab koduturgu 24-protsendiline käibemaks, mis seab kontserdikorraldajate jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.

Tipphetked

  • Eesti muusikasektori kasvukese nihkub üksikutelt artistidelt professionaalse ekspordiäri arendamisele ning loominguliste teenuste süsteemsele müügile välisturgudel.
  • Kodumaist kontserdikorraldust ja ettevõtluskeskkonda survestab 24-protsendiline käibemaks, mis vähendab kohaliku turu jätkusuutlikkust ekspordi kasvu taustal.
  • Eesti muusika rahvusvahelise edu jätkusuutlikkus sõltub ekspordivõimekuse kõrval kodumaise turu elujõulisuse ja maksusüsteemi sobivuse säilitamisest.

Ekspordiäri muutub kasvu keskseks tingimuseks

Äripäeva käsitluse järgi (Äripäev) näeb Ave Sophia Demelemester Eesti muusika järgmise kasvufaasi võtmena mitte uue maailmatähe esiletõusu, vaid toimiva ekspordiäri kujunemist. See viitab muutusele, kus sektori edu ei põhine enam ainult üksikutel artistidel, vaid võimekusel müüa loomingut ja teenuseid välisturgudele süsteemselt.

Viimaste aastate näited osutavad, et Eesti muusika jõuab välismaale mitmel viisil. Duo Ruut on andnud kontserte Austraalias, Puuluup ja Night Tapes on tuuritanud Ameerikas, Sander Mölder kirjutab muusikat Jaapani reklaamidele ning Rain Ventsel loob muusikat Hollywoodi suurfilmide treileritele.

Need juhtumid näitavad, et rahvusvaheline haare ei eelda alati artisti püsivat kohalolekut sihtturul. Kasv tuleb üha enam läbi professionaalse juhtimise, ekspordivõimekuse ja rahvusvaheliste tellimuste, mitte ainult läbi ühe hitiloo edu.

Kõrge käibemaks survestab kodust turgu

Koduturul tekitab samal ajal pingeid 24-protsendiline käibemaks, mis mõjutab otseselt kontserdikorraldajate ellujäämist. Küsimus ei puuduta ainult üksikute ürituste kasumlikkust, vaid laiemalt seda, kui jätkusuutlik on Eesti muusikasektori kohalik tulubaas ajal, mil rahvusvaheline tegevus laieneb.

Demelemester on rääkinud ka võitlusest selle maksumäära muutmiseks, sidudes maksukoormuse valdkonna laiemate kasvuvõimalustega. See asetab loomemajanduse olukorda, kus välisturgudel avanevad võimalused käivad käsikäes survega kodumaisele tegevuskeskkonnale.

Mihkel Raua kolm kümnendit tagasi öeldud hinnang, et läänes läbilöömine on ebatõenäoline, kõlab nüüd teistsuguses valguses. Eesti muusika on jõudnud maailmaturule, kuid sektori järgmine areng sõltub sellest, kas ekspordiedu kõrval suudetakse hoida elujõulisena ka kodune kontserdi- ja ettevõtluskeskkond.

Varem kirjeldasime, kuidas GEM 2024 uuring toob esile Eesti ettevõtluskeskkonna vastuolud ja ekspordipotentsiaali.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.