Eesti Pank testib jaekettidega võrguühenduseta kaardimakseid kriisiolukordadeks
Eesti maksetaristu toimepidevuse tugevdamiseks korraldab Eesti Pank koos suuremate jaekettidega kriisiõppuse, kus kuues poes katkestatakse tunniks side ja kontrollitakse, kuidas kaardimaksed toimivad ilma tavapärase võrguühenduseta. Test kinnitab, et lahendus võimaldab piiratud mahus oste teha, kuid toob esile ka vajaduse tehniliste täienduste ning tarbijate teavitamise järele.
Tipphetked
- Eesti Pank testis ILVES 2026 raames kuues poes üle Eesti ühe tunni võrguühenduseta kaardimakseid, osaledes Selver, Coop, Grossi Toidukaubad, Maxima, Rimi ja Lidl.
- Õppus näitas, et füüsilise pangakaardi ja PIN-koodi kasutamine võimaldab piiratud ostude tegemist kriisiolukorras, kuid vajadus on tehniliste paranduste järele.
- Suurimaks takistuseks osutus klientide harjumus kasutada ainult viipemakseid ilma füüsilise kaardita, eriti noorte seas, tuues esile teavitustöö vajaduse.
Õppuse ulatus ja esialgsed järeldused
Eesti Pank pressiteate järgi osalevad suurõppuse ILVES 2026 raames toimunud osaõppusel Selver, Coop, Grossi Toidukaubad, Maxima, Rimi ja Lidl ning üle Eesti katkestatakse kuues poes side üheks tunniks. Katkestuse ajal saavad inimesed maksta ainult füüsilise pangakaardi ja PIN-koodiga, mis võimaldab hinnata võrguühenduseta makselahenduse toimimist reaalsetes tingimustes.Eesti Pank, kommertspangad ja kaupmehed on selle varulahenduse kallal töötanud juba mõnda aega, et tagada kriisi ajal piiratud ulatuses ostude tegemine ka siis, kui tavapärased ühendused või kaardimaksed ei toimi. Õppus annab jaekettidele kindluse, et lahendus põhimõtteliselt töötab, kuid sujuvama kasutuse tagamiseks on vaja teha väiksemaid parandusi.
Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ütleb, et õppus näitab koostöös makselahenduste pakkujatega välja töötatud süsteemide toimimist reaalses poekeskkonnas. Tema sõnul aitab klientide valmisolek oma kaartide toimimist proovida ning poe töötajate suutlikkus olukorda selgitada kinnitada, et tehniline lahendus töötab nii tavakassades kui ka iseteeninduses, kuigi järgmine fookus jääb tehniliste paranduste tegemisele.
Mõju tarbijatele ja kriisivalmidusele
Õppusel ilmneb, et suurim takistus tekib siis, kui ostja soovib maksta ainult viipamisega ega kanna kaasas füüsilist pangakaarti ega sularaha. Eesti Panga makseosakonna juhataja Rainer Olt ütleb, et vähesed ebaõnnestunud ostud puudutavad peamiselt noori, kellel pangakaart ei ole kaasas, mis osutab vajadusele selgitada inimestele füüsilise kaardi ja PIN-koodi olulisust sidekatkestuse või muu maksehanke tõrke korral.Olti sõnul annab õppus korraga nii kindlust, et võrguühenduseta maksed toimivad, kui ka tagasisidet selle kohta, kus teenindus on aeglasem ja milliseid tehnilisi muudatusi on vaja teha. Arutlusel on ka võimalus, et makseterminalid ja iseteeninduskassad kuvavad sellises olukorras senise makse ebaõnnestumise teate asemel juhise sisestada pangakaart ja PIN-kood.
Võrguühenduseta kaardimaksete laiem eesmärk on hoida elanikele kriisiolukorras kättesaadavana elutähtsad ostud, eelkõige toit, ravimid ja kütus. Selline varulahendus on mõeldud olukordadeks, kus internetiühendus katkeb, infosüsteemides tekib rike või maksetaristut tabab küberrünne.
Meie varasemas loos Eesti plaanist hoiustada riigi toiduvarusid ka välisriikides käsitlesime eelnõu, mis annaks Varude Keskusele võimaluse paigutada strateegilisi varusid lisaks Eestile ka Põhjamaadesse ja Balti riikidesse. Selgitasime, et eesmärk on tugevdada varustuskindlust ulatuslike ja pikaajaliste kriiside ajal ning kasvatada toiduvaru paindlikumalt ja kulutõhusamalt kui ainult Eesti turul, võttes arvesse ka riigikontrolli kriitikat 14 päeva toiduvaru eesmärgi täitmise kohta.
Viimased National Grid uudised
- Forex
- Crypto