EKP näeb energiahindade tõusu tõttu inflatsiooni püsimist kõrgel
Euroopa Keskpanga peaökonomisti Philip Lane’i sõnul hoiab uus nafta- ja gaasihindade tõus tõenäoliselt euroala inflatsiooni varem eeldatust kauem kõrgel. Surve peaks levima kodumajapidamiste energiaarvetelt toidule ja kaupadele, enne kui inflatsioon hakkab umbes 2027. aasta keskpaigast EKP sihttasemele lähenema.
Tipphetked
- Kõrgemad energiahinnad võivad hoida euroala inflatsiooni kauem kõrgel.
- EKP prognoosib 2026. aasta inflatsiooniks 3%.
- Euroala majanduskasv püsib energiahokist hoolimata vastupidavana.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Lane’i sõnul oli viimane energiahinnashokk laiem kui esialgne naftahindade tõus, sest kallines ka maagaas, vahendab Bloomberg. Tema hinnangul jõuavad mõjud elektri, toidu ja tööstuskaupadeni, samal ajal kui teenuste inflatsioon peaks jääma suhteliselt tagasihoidlikuks.
Energia hoiab inflatsiooni sihttasemest kõrgemal
Hinnang kinnitab EKP septembriprognoose, mille kohaselt ulatub üldinflatsioon 2026. aastal keskmiselt 3%-ni ja 2027. aastal 2,5%-ni, enne kui langeb 2028. aastal 2,1%-ni. Inflatsioon peaks saavutama 2026. aasta viimases kvartalis 3,6% tipu, kui kõrgemad energiakulud majandusse edasi kanduvad.
EKP on püsivale hinnasurvele juba reageerinud. Selle kuu alguses tõstis nõukogu kolme põhilist intressimäära 25 baaspunkti võrra, viies hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 2,5%-ni. Poliitikakujundajad märkisid, et inflatsioon püsib tõenäoliselt pikema aja jooksul 2% sihttasemest märgatavalt kõrgemal, ning rõhutasid, et tulevased otsused sõltuvad saabuvatest majandusandmetest, mitte ette kindlaks määratud intressimäärade trajektoorist.
Majanduskasv peab leidma keerulise tasakaalu
Kõrgemad nafta- ja gaasihinnad tekitavad keerulise olukorra, sest võivad samal ajal tarbijahindu tõsta ja majandusaktiivsust nõrgendada. Kallim elekter, küte ja transport võivad vähendada kodumajapidamiste ostujõudu ning suurendada ettevõtete tegevuskulusid.
Praegu on euroala majandus pidanud varasemast oodatust paremini vastu. EKP prognoosib SKP kasvuks 2026. aastal 0,9%, 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,5%. Eeldatakse, et avalikud investeeringud, vastupidav tööturg ning kulutused taristule, kaitsele ja tehisintellektile toetavad majandust.
Lane andis mõista, et see väljavaade sõltub suurel määral energiahinnashoki ulatusest ja kestusest. Püsivam hinnatõus nõrgestaks majanduskasvu, samas kui leebem episood jätaks siseriiklikele investeeringutele ja avalikele kulutustele rohkem võimalusi majandusaktiivsust toetada.
EKP peamine probleem liigub seega vahetult energiahindade hüppelt nende laiematele majandusmõjudele. Kui kõrged kulud kanduvad jätkuvalt üle toidule ja kaupadele, võib inflatsioon jääda sihttasemest kõrgemale ka pärast energiaturgude stabiliseerumist. See suurendab eelseisvate inflatsiooniandmete tähtsust, kui poliitikakujundajad otsustavad, kui piirav peab rahapoliitika jääma.
Samuti kajastasime lugu EKP annab märku edasistest intressitõusudest, kuna energiariskid ohustavad inflatsiooniväljavaadet.
Viimased ECB uudised
- Forex
- Crypto