Elena Nikulina

EKP kirjeldab järelevalve muutust riskide prioriseerimise ja pankade probleemide kiirema lahendamise suunas

EKP kirjeldab järelevalve muutust riskide prioriseerimise ja pankade probleemide kiirema lahendamise suunas
EKP tugevdab pangandusjärelevalvet

Euroopa pangandusjärelevalve asutused kohandavad oma lähenemisviisi, kuna pangad seisavad silmitsi geopoliitiliste, tehnoloogiliste, kliima- ja tururiskide volatiilsema kombinatsiooniga. Euroopa Keskpanga sõnul põhineb uus mudel teravamal prioriseerimisel, suuremal tegevustõhususel ja kiiremal tegutsemisel, et tagada pankades esinevate nõrkuste püsiv kõrvaldamine.

Tipphetked

  • EKP suunab järelevalve fookuse oluliste riskide prioriseerimisele, aktsepteerides vähem kriitilistes valdkondades teatavat järelevalveriski, mitte ei tee igal aastal kõikehõlmavaid läbivaatamisi.
  • Tõhususe suurendamise meetmed hõlmavad lihtsate väärtpaberistamiste heakskiitmisaja lühendamist kolmelt kuult seitsme päevani ja stressitestide andmepunktide vähendamist 55% võrra.
  • EKP kutsub panku üles kõrvaldama algpõhjused õigeaegselt, toob esile euroala omakapitali tootluse üle 10% ning nõuab Basel III täielikku rakendamist, et vältida regulatiivset lahknevust.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Järelevalvemudel keskendub fookusele ja lihtsustamisele

Nagu Euroopa Keskpank selgitab, sõltub tõhus järelevalve keerukamas panganduskeskkonnas vähem iga riski iga-aastasest läbivaatamisest igas asutuses ning rohkem teadlikest otsustest selle kohta, kus kontroll on kõige olulisem. EKP sõnul on selle riskitaluvuse raamistik kavandatud võimaldama järelevalvajatel aktsepteerida teatavat järelejäänud järelevalveriski, kui madalama prioriteediga valdkondi vaadatakse läbi vähem intensiivselt või nende käsitlemine lükatakse edasi, selle asemel et käsitleda prioriteedi vähendamist passiivse tegematajätmisena.

Keskpanga hinnangul näitavad hiljutised vapustused, sealhulgas 2023. aasta märtsi pangandussektori turbulents, et formaalsest kapitali- ja likviidsusnõuete täitmisest ei piisa, kui juhtimise, riskikultuuri või ärimudeli nõrkused jätkavad kuhjumist. Vastuseks sellele peab järelevalve jääma keskendunuks olulistele riskidele kapitali, likviidsuse, tegevuskerksuse ja struktuursete ohtude, nagu kliima-, loodusega seotud ja geopoliitilised riskid, valdkonnas.

EKP esitleb oma Next Level Supervision algatuse kaudu tõhusust ka järelevalvelähenemise teise sambana. Keskpanga sõnul on see läbi vaadanud üle 100 järelevalvesuuniste väljaande, lõpetanud neist ligikaudu 40 kasutamise, lühendanud lihtsate väärtpaberistamistehingute heakskiitmisaega kolmelt kuult umbes seitsme päevani, vähendanud stressitestide andmepunkte ligikaudu 55% võrra ning lühendanud mõne kapitaliga seotud heakskiidu tähtaegu vähem kui kuue päevani.

Pankade vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet peetakse teineteist täiendavaks

EKP sõnul toimib tugevam järelevalve ainult siis, kui pangad kõrvaldavad tuvastatud puudused kiiresti ja algpõhjuseni, kusjuures järelevalvajad peavad olema valmis vajaduse korral jõustamismeetmeid eskaleerima. Samuti lisab EKP, et kvalitatiivsed vahendid, sealhulgas juhtimise, kontrollide, protsesside ja ärimudeli tavadega seotud nõuded, jäävad kapitalimeetmete kõrval hädavajalikuks.

Laiemas poliitikaarutelus leiab EKP, et finantsstabiilsus, majanduskasv ja pankade konkurentsivõime pigem tugevdavad üksteist kui on vastuolus. EKP sõnul on euroala pankade omakapitali tootlus taastunud üle 10%, mis on ühtse järelevalvemehhanismi loomisest alates üks kõrgemaid tasemeid, ning hoiatab, et usaldatavusnõuete standardite nõrgendamine ei parandaks tingimata laenuandmist ega konkurentsivõimet.

Keskpank toetab ka Basel III täielikku ja õigeaegset rakendamist ning hoiatab, et tarbetu regulatiivne lahknevus võib suurendada kulusid ja soodustada eri jurisdiktsioonides võidujooksu põhja. EKP lisab, et piiriüleste riskide, sealhulgas läbipaistmatute seoste mitte-pangast finantsasutustega ja tehisintellekti toel toimuvate küberrünnakute kasvu käsitlemiseks on vaja suuremat rahvusvahelist koostööd ning tihedamat koostööd pangandusjärelevalve ja küberturvalisuse asutuste vahel.

Meie varasem artikkel Baseli komitee hoiatusest rahvusvahelise regulatiivse koostöö nõrgenemise kohta tõi esile, kuidas geopoliitilised pinged võivad järelevalvet killustada ja suurendada teabelünki, kasvatades piiriüleseid riske ja regulatiivse arbitraaži võimalusi. Samuti juhtis see tähelepanu jätkuvale ebakindlusele Basel III täieliku rakendamise ümber olulistes jurisdiktsioonides ning rõhutas, et tõhus järelevalve sõltub üha enam koordineeritud reageerimisest tekkivatele ohtudele, näiteks tehisintellektiga seotud riskidele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.