Eesti Pank näeb digieuros võimalust tugevdada maksesüsteemi kriisikindlust
Euroala maksetaristu vastupidavus on tõusnud fookusesse ajal, mil digimaksed muutuvad üha kesksemaks ja sõltuvus vähestest teenusepakkujatest püsib suur. Eesti Panga hinnangul võib digieuro lisada igapäevastele arveldustele kogu euroala hõlmava alternatiivi ning toetada samal ajal ka uusi makselahendusi.
Tipphetked
- Eesti Pank asepresident Andrus Alber rõhutas Vilniuse digieuro konverentsil, et digieuro võib leevendada riske, mis tulenevad kaardimaksete koondumisest üksikute, peamiselt EL-i väliste teenusepakkujate kätte.
- Digieuro võimaldaks elektroonilisi makseid ka elektrikatkestuse või sidehäirete korral, suurendades Euroopa maksesüsteemi vastupidavust ja kriisikindlust.
- Digieuro kasutuselevõtt sõltub õigusraamistiku kokkuleppest ning võib alata aastatel 2029 kuni 2030, kui läbirääkimised Euroopa institutsioonide vahel jõuavad lõpule.
Digieuro roll maksetaristu vastupidavuses
According to Eesti Pank press release, Vice President Andrus Alber said at the Baltic central banks' digital euro conference in Vilnius that the digital euro can mitigate payment system risks arising from the high concentration of card payments among a small number of service providers.Alberi sõnul ei ole riskide vaates ideaalne olukord, kus kaardimaksetes domineerib üks või kaks pakkujat. Euroopa maksesüsteemi lisaprobleem on see, et lõviosa kaardimakseteenustest pakuvad praegu üksikud Euroopa Liidu välised ettevõtted ning 13 riigis, sealhulgas Eestis, puudub kohalik teenusepakkuja.
Ta märkis, et geopoliitiliste pingete kasv on toonud nähtavale suure sõltuvuse võimalikud ohud, sealhulgas välise surve või kriitilise teenuse katkemise. Alber lisas, et nähtamatud sõltuvused võivad ulatuda ka pilve- ja elektriteenusteni, mistõttu on vaja alternatiive ja varulahendusi.
Eesti kogemus näitab tema hinnangul, et riskid on reaalsed. Viimastel aastatel on riigis esinenud küberrünnakuid, GPS-signaali segamist, veealuse taristu kahjustamist, droonide sattumist õhuruumi ja halbu ilmastikuolusid, kuid ka sellistes olukordades peavad inimesed saama oste teha.
Kasutuselevõtu eeldused ja mõju finantssektorile
Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi keskpankade ettevalmistatav digieuro on kirjeldatud kui sularaha edasiarendus, mis arvestab makseharjumuste muutumise ja digimaksete laiema kasutusega. Olulise lisaväärtusena võimaldaks see teha elektroonilisi makseid ka elektrikatkestuse või häiritud sideühenduse korral, mis suurendaks euroala maksesüsteemi vastupidavust.Alberi sõnul sõltub selle mõju siiski sellest, kas digieuro leiab tulevikus laialdast kasutust ja kas inimesed tunnevad selle võimalusi. Ta viitas Eesti Panga ja kommertspankade kevadisele kriisiõppusele, kus süsteemid toimisid sidekatkestuse ajal, kuid inimesed ei saanud maksta, sest neil puudus füüsiline maksekaart või sularaha.
Erasektori innovatsiooni vaates ütles Alber, et digieuro ei pea olemasolevat algatust välja tõrjuma. Tema hinnangul kasvab maksete üldmaht aasta-aastalt ning digieuro võib avada ruumi uutele ärimudelitele, sealhulgas mikro- ja tingimuslikele maksetele.
Digieuro kasutuselevõtu otsust ei ole veel tehtud. See saab sündida alles pärast kokkulepet vajaliku õigusraamistiku üle ning kui Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni läbirääkimised jõuavad selle aasta lõpuks lõpule, võiks digieuro jõuda ringlusesse aastatel 2029 kuni 2030.
Meie varasem ülevaade Eesti maksepettuste kiirest kasvust tõi esile, et 2025. aastal kaotavad ettevõtted ja eraisikud petturitele kümneid miljoneid eurosid ning eriti kulukaks on muutunud maksekorralduspettused. Kirjeldasime, kuidas pettuste sagenemine suurendab survet sisekontrollile ja maksete kinnitamise protsessidele ning võib lõpuks õõnestada usaldust digimaksete vastu.
Viimased CBDC uudised
- Forex
- Crypto