EKP toob esile tehisintellekti kasutuselevõtu eelised ja finantsriskid Euroopas
Euroopa püüdlused kasutada tehisintellekti majanduslikku kasu edenevad ebaühtlaselt: ettevõtete investeeringud on tugevamad ja kasutamine töökohtadel laialdasem, kuid üldise tootlikkuse kasvu kohta on endiselt vähe tõendeid. Euroopa Keskpanga hinnangul kujundab tehnoloogia juba euroala majandustegevust, tööturu dünaamikat ja finantstingimusi, kuigi piirkond jääb tehisintellekti võimekuses USA-st ja Ida-Aasiast maha.
Tipphetked
- EKP teatel suunavad euroala ettevõtted 2025. aastal tehisintellekti umbes 10 protsenti koguinvesteeringutest ning 64 protsenti kasutab tehisintellekti katsetuslikult või mõõdukal määral.
- Euroopa tehisintellekti arengutempo jääb USA-le ja Ida-Aasiale alla: USA digitaalsed investeeringud kasvavad kaks korda kiiremini ning seal asub 75 protsenti üleilmsest tehisintellekti andmetöötlusvõimsusest, võrreldes Euroopa 5 protsendiga.
- EKP hoiatab, et üleilmne tehisintellekti investeerimisbuum tõstab pikaajalisi intressimäärasid, karmistab euroala finantstingimusi ning suurendab tehisintellektiettevõtete aktsiate väärtushinnangute ja võlaemissiooniga seotud makromajanduslikke ja stabiilsusriske.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
EKP hinnang Euroopa tehisintellektile üleminekule
Nagu teatas Euroopa Keskpank, mõjutab tehisintellekt juba euroala majandust tänu ettevõtete suurematele investeeringutele, digitaalteenuste kasvule ning tugevale üleilmsele nõudlusele tehisintellekti tarneahelaga seotud Euroopa komponentide ja kapitalikaupade järele.EKP sõnul suunavad ettevõtted tänavu tehisintellekti ligikaudu 10 protsenti oma koguinvesteeringutest. 2025. aasta neljanda kvartali ettevõtete rahastamisvõimaluste uuringus teatas 64 protsenti ettevõtetest, et kasutab tehisintellekti kas katsetuslikult või mõõdukal määral, samal ajal kui 7 protsenti kirjeldab selle kasutamist märkimisväärsena. Tehisintellektiga seotud investeeringuid järgmise 12 kuu jooksul kavandavatest ettevõtetest ootab 49 protsenti kulutusi tehisintellekti tehnoloogiatele ja tööriistadele, 46 protsenti töötajate koolitusele, 40 protsenti andmetele ja taristule ning 12 protsenti tehisintellekti spetsialistide palkamisele.
Keskpanga sõnul näitavad ka leibkondade küsitluse andmed, et tehisintellekti tööl kasutavate töötajate osakaal on viimase kahe aasta jooksul kahekordistunud, kasvades 26 protsendilt 2024. aastal 52 protsendini. Töötajad teatavad märkimisväärsest ajavõidust, kuigi need eelised on endiselt koondunud konkreetsetesse sektoritesse ja spetsialiseeritud ülesannetesse, näiteks programmeerimisse. EKP lisab, et ta ei näe veel suurt nihet üldistes hõivetrendides, kuid tagasihoidlikud värbamisplaanid halvendavad värskete lõpetajate väljavaateid ning tehisintellekti asendusefekt võib aja jooksul nõrgendada töötajate läbirääkimisjõudu.
Konkurentsilõhe ja poliitilised mõjud
EKP sõnul on Euroopa tehisintellekti laienemine endiselt väiksemas mahus kui USA-s ja Ida-Aasias toimuv buum, kusjuures sellel lõhel on mõju majanduskasvule, kapitaliturgudele ja rahapoliitikale. Viimase kahe aasta jooksul on digitaalsed investeeringud USA-s kasvanud kaks korda kiiremini kui euroalal, samal ajal kui USA töötajad kasutavad tehisintellekti töönädalast kaks kuni kolm korda suurema osa jooksul kui suurimate euroala majanduste töötajad.Viidates Stanfordi AI Indexile märgib EKP, et USA-s ja Hiinas on loodud vastavalt 59 ja 35 märkimisväärset tehisintellekti mudelit, samal ajal kui Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis on kummaski loodud üks. Samuti märgib EKP, et USA-s asub 75 protsenti üleilmsest tehisintellekti andmetöötlusvõimsusest, Euroopas aga 5 protsenti. EKP hinnangul võivad need asümmeetriad tekitada ulatuslikumaid majanduslikke ja geopoliitilisi pingeid, isegi kui kaubandus aitab osa tehisintellekti eelistest levitada.
Panga sõnul aitab üleilmne tehisintellekti investeerimisbuum tõenäoliselt kaasa pikaajaliste intressimäärade tõusule ning tõstab tehisintellektiga seotud komponentide, näiteks pooljuhtide, hindu. Euroala jaoks tähendavad ülekandemõjud võlakirjaturgudele finantstingimuste märkimisväärset karmistumist, mistõttu on tehisintellektiga seotud kapitalivood ja väärtushinnangud EKP rahapoliitilise hoiaku seisukohalt olulised. EKP lisab, et tehisintellektiettevõtete kõrged aktsiaturu väärtushinnangud ja tehisintellektiga seotud võlaemissiooni järsk kasv kujutavad endast makromajanduslikke ja finantsstabiilsuse riske, kui ootused tehisintellekti arengule nõrgenevad või investorite meelsus pöördub.
EKP sõnul edendab ta ka oma organisatsioonisisest tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava, et parandada analüütilist võimekust ja organisatsioonilist tõhusust. See seob selle töö oma laiema digitaliseerimisstrateegiaga, sealhulgas digieuro ning projektidega Pontes ja Appia, rõhutades samal ajal, et Euroopal on palju võita, kui tehisintellektile üleminekut toetavad hinnastabiilsus ja finantsstabiilsus.
Meie varasemas artiklis EKP peaökonomisti Philip Lane'i märkuste kohta tehisintellekti teemal selgitasime, kuidas tehisintellekti laialdasem kasutuselevõtt võib nõrgendada töötajate läbirääkimisjõudu ja kaasa tuua aeglasema palgakasvu isegi siis, kui inflatsioon püsib eesmärgist kõrgemal. Samuti tõime välja tema hoiatuse, et ulatuslik ettevõtete laenamine tehisintellekti investeeringute rahastamiseks karmistab rahastamistingimusi ja tõstab pikaajaliste võlakirjade tootlusi, muutes tehisintellektist tingitud ülekandemõjud EKP poliitikaotsuste jaoks üha olulisemaks.
Viimased Europe uudised
- Forex
- Crypto