EKP edendab pangandusturu integratsiooni ja proportsionaalset järelevalvet Euroopas
Euroopa pangad tegutsevad vastupidavamas regulatiivses raamistikus, kuid vastavuskulude ja konkurentsivõime arutelu püsib sektori keskmes. Euroopa Keskpanga sõnul peaks lihtsustamine edenema koos sügavama turuintegratsiooniga, mitte nõrgendama kogu euroalal usaldatavusnõudeid.
Tipphetked
- EKP Frank Elderson toetab lihtsustatud regulatiivse künnise tõstmist varade mahu alusel 5 miljardilt eurolt 10 miljardile eurole, tuues 150 panka rohkem leebemate vastavusrežiimide alla.
- Elderson väidab, et Euroopa pankade konkurentsivõimet pärsib peamiselt turu killustatus, mitte regulatsioon, ning kutsub üles lõpule viima ühtse turu, pangandusliidu ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi.
- EKP ootab pankadelt oktoobri lõpuks konkreetseid tehisintellektiga seotud küberkaitse tegevuskavasid, tuues esile mudelisõltuvuse, andmekvaliteedi ja pilveteenuste kontsentratsiooniga seotud riskid.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
EKP põhjendab lihtsamate riskipõhiste reeglite vajalikkust
Nagu teatas Euroopa Keskpank, leiab juhatuse liige Frank Elderson, et kriisijärgse regulatsiooni kulud on endiselt põhjendatud, sest 2008. aasta kriisi põhjustatud finants- ja ühiskondlik kahju ületas oluliselt pankadele pandud koormuse. Tema sõnul on Euroopa laenuandjad nüüd paremini kapitaliseeritud, neil on tugevamad likviidsuspositsioonid ning nad on keskmiselt kasumlikumad kui paljude aastate jooksul.Eldersoni sõnul on järelevalve muutunud keerukamaks osaliselt seetõttu, et pangad erinevad üksteisest suuresti ja seisavad silmitsi laiema riskide ringiga, sealhulgas geopoliitiliste pingete, küberohtude, kliima- ja loodusriskide ning tehisintellektiga. Ta leiab, et keerukust ei tohiks taotleda selle enda pärast, lisades, et järelevalveasutused on juba vähendanud aruandluskohustusi ja kiirendanud protsesse, kuid lihtsustamine ei tohi muutuda dereguleerimiseks.
Proportsionaalsuse kohta ütleb ta, et praegune raamistik kohtleb väikeseid ja mittekeerukaid institutsioone juba leebemalt, kuna need esitavad ainult kuni 30% suurpankadelt nõutavatest andmetest. Ta lisab, et selle kategooria koguväärtuse künnise tõstmine 5 miljardilt eurolt 10 miljardile eurole võiks tuua lihtsustatud režiimi umbes 150 panka rohkem, samal ajal kui regulatiivsete ülevaatuste pikemad intervallid ja olemasolevate stressitestide andmete ulatuslikum taaskasutamine võiksid samuti leevendada väiksemate laenuandjate vastavusnõudeid.
Eldersoni sõnul peab igasugune edasine lihtsustamine jääma iga panga riskiprofiiliga piiritletuks ega tohi nõrgendada usaldatavusnõuete põhistandardeid, nagu juhtimine, riskijuhtimine, kapital, likviidsus ja vastupidavus. Samuti ütleb ta, et proportsionaalsem lähenemine võimaldaks järelevalveasutustel koondada ressursid finantsstabiilsust enim ohustavatele riskidele.
Killustatus, tehisintellekt ja sidemed mitte-pangandusliku finantssektoriga kujundavad konkurentsivõime riske
Elderson nimetab Euroopa pankade rahvusvahelise konkurentsivõime peamise takistusena regulatsiooni enda asemel turu killustatust. Tema sõnul takistab täielikult integreeritud pangandusturu puudumine laenuandjatel mastaabisäästu saavutamist, kapitali ja likviidsuse jaotuse parandamist ning piiriülese tegevuse laiendamist Euroopa majanduses.Ta kutsub üles lõpule viima ühtset turgu, hoiuste ja investeeringute liitu ning pangandusliitu, sealhulgas looma Euroopa hoiuste tagamise skeemi. Tema hinnangul muudavad õigusraamistike, maksejõuetusrežiimide ja tarbijakaitsereeglite erinevused piiriülese panganduse jätkuvalt tarbetult kulukaks ajal, mil Euroopa vajab suuri investeeringuid energiasiirde, kliima- ja loodusprobleemide ning demograafilise survega tegelemiseks.
Üleilmse regulatsiooni kohta ütleb Elderson, et Basel III peaks jääma pangandusreeglite ühiseks võrdlusaluseks, sest pangad peaksid konkureerima tõhususe, innovatsiooni ja riskijuhtimise, mitte nõrgemate standardite alusel. Ta hoiatab, et 1. samba nõuete leevendamine ei kaotaks riske, vaid võiks hoopis suunata suurema osa koormusest regulatsioonilt järelevalvelisele sekkumisele.
Samuti ütleb ta, et tehisintellekt loob pankadele nii võimalusi kui ka uusi haavatavusi, eelkõige küberjulgeoleku, mudelisõltuvuse, andmekvaliteedi ja pilveteenuse pakkujatega seotud kontsentratsiooniriski valdkonnas. Elderson märgib, et EKP palus pankadel juulis hinnata ümber tehisintellektiga seotud ohtudega seotud küberkaitset, IT-eelarveid ja töötajate arvu ning ootab oktoobri lõpuks konkreetseid tegevuskavasid.
Lisaks pankade otsesele tehisintellekti kasutamisele jälgivad järelevalveasutused tema sõnul tähelepanelikult laenuandjate ja mitte-pangandusliku finantssektori, sealhulgas eralaenude vahelisi seoseid. Kuigi turupõhine rahandus võib aidata rahastada Euroopa strateegilisi prioriteete, hoiatab ta, et riskid ei pruugi laenuandmise pangandussüsteemist väljapoole liikumisel süsteemist kaduda, sest varjatud kontsentratsioonid võivad tekkida pankade, eralaenude pakkujate ja ettevõtjatest laenuvõtjate kattuvate riskipositsioonide kaudu.
Meie varasemas artiklis Inglise Panga üleskutsest „bare metal“ taastamise kavandamiseks selgitasime, miks järelevalveasutused soovivad, et pangad suudaksid kriitilised teenused taastada isegi siis, kui põhisüsteemid on kompromiteeritud. Märkisime, et tehisintellekt suurendab küberrünnakute ulatust ja keerukust, mistõttu regulaatorid nõuavad kogu finantssüsteemis tugevamat täielikku vastupidavust ja taastamisvõimekust.
Viimased Europe uudised
- Forex
- Crypto