EKP viib digieuro plaane edasi: 2027. aasta pilootprojekt sihib 2029. aasta kasutuselevõttu

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
EKP digieuro kasutuselevõtu plaanid

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Olga Shendetskaya

24.10.2026

EKP viib digieuro plaane edasi: 2027. aasta pilootprojekt sihib 2029. aasta kasutuselevõttu — Digieuro plaanid edenevad

Euroopa püüdlused vähendada sõltuvust Euroopa-välistest makseteenuse pakkujatest on jõudmas praktilisemasse etappi, kuna Euroopa Keskpank valmistab ette digieuro kasutuselevõttu. Projekt on seotud Brüsselis arutlusel oleva õigusaktiga. Reaalsete tehingutega pilootprojekt on kavandatud 2027. aastaks ning avalik kasutuselevõtt võib alata 2029. aastal, kui määrus sel aastal heaks kiidetakse.

Tipphetked

EKP ootab digieuro määruse vastuvõtmist 2024. aasta lõpuks, mis võimaldaks teha ametliku emiteerimisotsuse ja valmistada turuosalistel oma süsteemid ette enne 2027. aasta pilootprojekti.
2027. aasta reaalsete tehingutega pilootprojektis osalevad EKP ja riikide keskpankade töötajad ning 36 turuosalist; nüüd otsitakse osalejaid juurde e-kaubanduse ja mobiilse kaubanduse valdkonnast.
Digieuro eesmärk on vähendada sõltuvust Euroopa-välistest maksesüsteemidest, pakkuda sularahaga sarnaseid omadusi ning lasta tööstusharul seda levitada, vähendades samal ajal tehingutasusid ja tuues eriti kasu väikekaupmeestele.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Õigusloome edenemine ja pilootprojekti ajakava

Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Piero Cipollone sõnul annab institutsioon huvirühmadele ülevaate Brüsselis toimuvatest õigusloomeläbirääkimistest ning jätkab samal ajal Eurosüsteemi ettevalmistusi digieuro kasutuselevõtuks. Ta ütles, et EKP ootab määruse vastuvõtmist aasta lõpuks, mis võimaldaks EKP nõukogul teha ametliku otsuse digieuro emiteerimise kohta ning turuosalistel oma süsteemid varakult ette valmistada.

Cipollone sõnul alustab EKP 2027. aastal pilootprojekti, milles EKP ja riikide keskpankade töötajad teevad päris tehinguid, et katsetada tehnoloogiat reaalsetes tingimustes. Ta lisas, et ettevalmistustöös osaleb juba 36 turuosalist, sealhulgas seitse Itaaliast, ning EKP otsib nüüd osalejaid ka e-kaubanduse ja mobiilse kaubanduse valdkonnast.

EKP ametniku sõnul on digieuro mõeldud maksevahendiks, mitte sularaha ega pangateenuste asendajaks. Tema sõnul kehtestatakse omatavale digieurole ülempiir, et kaitsta finantsstabiilsust, kuid maksetele endile piiranguid ei seata, sest rahakoti jääki ületava summa saab automaatselt võtta seotud arvelduskontolt.

Maksete suveräänsus ja mõju sektorile

Cipollone sõnul käsitleb projekt Euroopa sõltuvust välismaiste ettevõtete kontrollitavast maksetaristust, eriti veebikaardimaksete puhul, kus Euroopa-väliste maksesüsteemide arvele langeb umbes kaks kolmandikku tehingutest. Tema hinnangul tekitab sõltuvus kolmandatest osapooltest olulise teenuse osutamisel euroalale strateegilise riski ja piirab Euroopa võimalusi tagada maksete toimepidevus.

Ta ütles, et digieuro pakuks Euroopas loodud alternatiivi, millel on sularahaga sarnased omadused, sealhulgas privaatsuskaitse, kasutatavus kogu euroalal ja võimalus maksta elektrikatkestuse või nõrga internetiühenduse korral. EKP sõnul levitaksid digieurot pangad ja teised volitatud vahendajad, mitte keskpank; vahendajad haldaksid kliendisuhteid ja looksid ühisele Euroopa taristule lisateenuseid.

Cipollone sõnul võiks uus Euroopa makselahendus tugevdada konkurentsi ja aidata tasusid vähendada, eriti väiksemate ettevõtete jaoks. Tema sõnul võivad väikeste poodide tasud olla suurte ettevõtjate omadest kuni neli korda kõrgemad. Ta lisas, et eraettevõtted uurivad juba selliseid teenuseid nagu digitaalsed kviitungid ja kauba kättesaamisel tasumine, samal ajal kui laiem poliitiline eesmärk on toetada paremini lõimunud Euroopa finants- ja makseturgu.

Varasemas artiklis Mario Draghi hoiatuse kohta stabiilsuse ja majanduskasvu poliitilise kompromissi kohta selgitasime tema seisukohta, et intressimäärade hoidmine majanduskasvust kõrgemal liiga kaua võib võladünaamikat halvendada ja suurendada „fiskaalse domineerimise“ ohtu. Ta leidis, et keskpangad peaksid keskenduma inflatsiooni ohjeldamisele, vältides samal ajal tarbetut kahju investeeringutele ja tootlikkusele. Samuti viitas ta kogu ELi hõlmavale turu lõimimisele ja sihipärasele avaliku sektori toetusele, mis aitaksid tugevdada pikaajalist majanduskasvu.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?