EKP hoiatab: Euroopa peab kapitaliturgude ja majandusliku suveräänsusega varem tegelema

EKP hoiatab: Euroopa peab kapitaliturgude ja majandusliku suveräänsusega varem tegelema
Tegutsege varakult

Euroopal on üha raskem reageerida aegamisi süvenevatele majandusriskidele enne, kui need muutuvad nii tõsiseks, et sunnivad poliitiliselt tegutsema. EKP president Christine Lagarde sõnul muudab viivitamine piirkonna haavatavamaks sellistes valdkondades nagu kapitaliturgude lõimumine, strateegilised sõltuvused ja pikaajaline konkurentsivõime.

Tipphetked

  • Christine Lagarde hoiatas, et Euroopa viivitused kapitaliturgude lõimimisel põhjustavad iga-aastast kapitali väljavoolu ja suunavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid välismaale.
  • Ta kritiseeris nõukogu hiljutist seisukohta kapitaliturgude järelevalve kohta ning leidis, et ülemäärased erandid ja vähenenud volitused takistavad ELi kapitaliturgude reformi tõhusat elluviimist.
  • Lagarde rõhutas, et Euroopa osa kasvatamine ülemaailmsest tehisintellekti arvutusvõimsusest 2030. aastaks 15%-ni nõuab ligikaudu 1,3 triljoni euro suurust investeeringut, mis toob esile majandusliku suveräänsuse saavutamise märkimisväärsed esialgsed kulud.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Lagarde põhjendas varasema tegutsemise vajadust

Nagu teatas Euroopa Keskpank, ütles Lagarde kongressil esinedes, et Euroopa reageerib sageli otsustavalt siis, kui kriisid muudavad tegevusetuse hinna ilmselgeks, kuid liigub kõhklevalt, kui ohud süvenevad aja jooksul järk-järgult. Tema sõnul on see muster mõjutanud liidu reageerimist nii pandeemiale ja kaitseküsimustele kui ka sügavamatele struktuursetele majanduslikele nõrkustele.

Lagarde sõnul said viimastel aastatel võimalikuks ulatuslikud ühised sammud, kui poliitikakujundajad möönsid, et maailm on muutunud. Ta tõi näidetena välja ELi 800 miljardi euro suuruse taastefondi, mida rahastati ühise võlaga, Saksamaa muutuse kaitsekulutustes, SAFE-programmi, mis pakub ühisteks kaitsehangeteks kuni 150 miljardi euro ulatuses laene, ning Euroopa toetuse Ukrainale – need sammud astuti siis, kui viivitamise tagajärjed said selgeks.

Ta väitis, et Euroopa institutsioonid ei takista tingimata tegutsemist, kui valitseb laiapõhjaline üksmeel. Tema sõnul tekib peamine takistus hoopis siis, kui viivitamise kulud kuhjuvad tasapisi, aasta-aastalt, samal ajal kui tegutsemise kulud on kohesed ja poliitiliselt nähtavad.

Aeglaselt süvenevad riskid kahjustavad konkurentsivõimet

Lagarde sõnul on kapitaliturud selle probleemi üks selgemaid näiteid: Euroopas on kapitaliturgude liidust räägitud juba üle kümne aasta, kuid seda pole täielikult ellu viidud. Ta ütles, et iga aasta ilma sügavama lõimumiseta suunab rohkem Euroopa sääste välismaale ja sunnib üha rohkem suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid otsima rahastust väljaspool piirkonda.

Ta kritiseeris ka nõukogu hiljutist seisukohta kapitaliturgude järelevalve tugevdamise kohta, öeldes, et see nõrgestab Euroopa järelevalveasutuse võimalusi tõhusaid otsuseid teha ja sisaldab liiga palju erandeid. Tema hinnangul näitab see, kuidas omakasupüüdlikud huvid takistavad endiselt reforme, mille kasu võib ilmneda alles pikema aja jooksul.

Lagarde sõnul tekitavad strateegilised sõltuvused samasuguse dilemma, sest nende vähendamine nõuab suuri esialgseid investeeringuid riskide maandamiseks, mis ei pruugi kohe täiel määral realiseeruda. Ta viitas hiljutisele hinnangule, mille kohaselt tuleks Euroopa osa ülemaailmsest tehisintellekti arvutusvõimsusest kasvatada 2030. aastaks umbes 5%-lt 15%-ni, mis nõuaks ligikaudu 1,3 triljoni euro suurust investeeringut.

Ta ütles, et selle tagajärjel püsib lõhe probleemi varajase teadvustamise ja poliitilise hetke vahel, mil tegutsemine muutub võimalikuks. Lagarde hoiatas, et viivitus võib jätta Euroopa olukorda, kus kaotatud tööstusharude taastamine on keeruline või suveräänsust ohustavad riskid saavad ilmsiks alles siis, kui sõltuvusi on juba tema vastu ära kasutatud.

Lagarde lisas, et EKP seisab oma mandaadi täitmisel silmitsi samalaadsete pikaajaliste otsustega, mis puudutavad hinnastabiilsust, raha emiteerimist ja maksesüsteeme. Ta ütles, et muutuv üleilmne keskkond on sundinud keskpanka kaaluma, kas investeerida varakult valdkondadesse, mille väärtus võib selguda alles hiljem.

Oleme käsitlenud ka EKP kommunikatsiooni muutusi ajal, mil inflatsioon hõivas keskpanga sõnumites üha suurema koha.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.