ELi kodumajapidamiste gaasihinnad langesid 2026. aasta esimesel poolel

ELi kodumajapidamiste gaasihinnad langesid 2026. aasta esimesel poolel
ELi gaasihinnad langesid madalaimale tasemele

ELi kodumajapidamiste keskmine gaasihind langes 2026. aasta esimesel poolel 0,11 euroni kilovatt-tunni kohta, jõudes madalaima tasemeni alates 2022. aasta esimesest poolest. Langus taastab 2022. aasta energiakriisile eelnenud hooajalise hinnamustri ning näitab liikmesriikide ebaühtlaseid hinnamuutusi.

Tipphetked

  • ELi kodumajapidamiste gaasihinnad langesid 2025. aasta teisest poolest 2026. aasta esimese pooleni 10,2%, jõudes 0,11 euroni kWh kohta ehk madalaimale tasemele alates 2022. aastast.
  • Riikide vääringutes mõõdetuna langesid hinnad 12 ELi riigis. Kõige järsem langus toimus Bulgaarias, Kreekas ja Hispaanias, märkimisväärne tõus aga Rumeenias, Horvaatias ja Slovakkias.
  • Ostujõu erinevused püsivad: ostujõu standardi järgi korrigeeritud hind oli kõrgeim Rootsis (17,7 100 kWh kohta) ja madalaim Ungaris (4,3), mis peegeldab jätkuvaid taskukohasuse erinevusi.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Eurostati andmed näitavad laiapõhjalist hinnalangust

Eurostati andmetel langesid kodumajapidamiste gaasihinnad ELis 2026. aasta esimesel kuuel kuul 10,2% võrreldes 2025. aasta teise poolega ja 3,5% võrreldes 2025. aasta esimese poolega. Keskmine hind oli 0,11 eurot kWh kohta, mis on madalaim ELi tase alates 2022. aasta esimesest poolest.

Andmeid esitanud riikidest oli kodumajapidamiste gaasihind kõrgeim Rootsis: 0,22 eurot kWh kohta. Järgnesid Madalmaad 0,16 euroga ning Prantsusmaa ja Portugal 0,13 euroga. Madalaimad hinnad olid Ungaris (0,03 eurot kWh kohta), Horvaatias (0,05 eurot) ning Rumeenias ja Slovakkias (0,06 eurot).

2025. aasta sama perioodiga võrreldes langesid hinnad riikide vääringus 12 riigis, tõusid 7 riigis ja jäid 4 riigis üldjoontes stabiilseks. Kõige järsem langus toimus Bulgaarias, Kreekas ja Hispaanias, samas kui suurim tõus oli Rumeenias, Horvaatias ja Slovakkias.

Ostujõu erinevused toovad esile piirkondliku surve

Ostujõu standardi järgi korrigeerituna oli kodumajapidamiste maagaasi hind kõrgeim Rootsis: 17,7 ostujõu standardit 100 kWh kohta. Järgnesid Portugal 15,0 ja Madalmaad 13,8. Ostujõu standardi järgi olid hinnad madalaimad Ungaris (4,3), Luksemburgis (6,6) ja Horvaatias (6,8).

Arvud näitavad, et madalamad nominaalhinnad ei kõrvalda kogu ELis taskukohasuse probleemi, sest gaasikulu koormus kodumajapidamistele erineb riigiti endiselt märkimisväärselt. Kriisieelse hooajalise hinnakõikumise taastumine viitab samuti sellele, et 2022. aasta energiakriisi ajal nähtud äärmuslikud häired ELi jaemüügigaasiturul leevenevad.

Draghi hoiatus intressimäärade majanduskasvust kõrgemal hoidmise riskide eest tõi esile, kuidas pikaajaline rahapoliitika karmistamine võib süvendada riigivõla dünaamikaga seotud probleeme ja suurendada „fiskaalse ülemvõimu” survet, isegi kui keskpangad püüavad inflatsiooni ohjeldada. Meie varasemas artiklis märgiti samuti tema seisukohta, et tarbetu kahju vältimiseks investeeringutele, tootlikkusele ja pikaajalisele kasvule peaksid poliitikakujundajad püüdlema hinnastabiilsusega kooskõlas oleva võimalikult madala intressimäärade trajektoori poole ning täiendama rahapoliitikat kogu ELi hõlmavate strateegilisi investeeringuid toetavate meetmetega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.