Eesti soolise võrdsuse indeks paraneb, poliitilise esindatuse langus hoiab tulemuse alla ELi keskmise
Eesti parandab värskes Euroopa soolise võrdsuse indeksis tulemust tänu tugevale tööhõivele ja väiksemale sissetulekute lõhele. Riigi üldskoori piirab siiski naiste vähenenud osakaal poliitilistes otsustuskogudes, mis jätab Eesti endiselt alla Euroopa Liidu keskmise.
Tipphetked
- Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeks tõusis aastaga 0,7 punkti 60,2-le, jäädes alla ELi keskmisele 64,5; poliitilise esindatuse langus pidurdab edenemist.
- Poliitilise võimu skoor langes enam kui viis punkti, samal ajal kui naiste osakaal börsiettevõtete juhtorganites kasvas 14%-lt 15%-le; kohalike omavalitsuste volikogudes naisi 29%.
- Tööturus tõusis Eesti tulemus 77,6 punktile ELi keskmise 70,7 vastu, kuid IKT-sektori naiste osakaal kahanes 28%-lt 23%-le ning madalapalgaliste naiste hulk suurenes.
Indeksi tulemused ja peamised mõjutajad
Nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viitab, on Eesti Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi, EIGE, iga-aastases ülevaates 60,2 punktiga 15. kohal. Aastaga paranes Eesti skoor 0,7 punkti, kuid see jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmisele 64,5 punktile; kõrgeima tulemuse saavad Prantsusmaa 74,8 punktiga, Rootsi 73,6 punktiga ja Taani 70 punktiga.Balti riikide võrdluses edestab Eesti Lätit ja Leedut, kelle mõlema tulemus on 59,5 punkti, kuid jääb selgelt maha Soomest, kelle skoor ulatub 68,3 punktini. Eesti tulemust pidurdavad eelkõige võimuvaldkonna näitajad, mis on olnud aastaid Euroopa Liidu keskmisest nõrgemad.
Majandusliku ja sotsiaalse võimu näitajad paranevad aastaga mõnevõrra, kuid poliitilise võimu skoor langeb enam kui viis punkti. Seda mõjutab eeskätt valitsuste koosseis, kus naiste osakaal väheneb, samal ajal kui kohalike omavalitsuste volikogude sooline jaotus püsib pärast viimaseid valimisi muutumatuna, naisi on 29% ja mehi 71%. Börsiettevõtete juhatustes ja nõukogudes kasvab naiste osakaal 14%-lt 15%-le.
Ministeeriumi soolise võrdsuse poliitika juhi Helen Talalaeva sõnul on Eesti peamine murekoht endiselt naiste vähene osakaal otsustustasanditel. Tema sõnul peaks olukorda leevendama sel aastal kehtima hakanud nõue, mille järgi peab börsiettevõtete nõukogudes olema vähemalt 40% või juhatuses ja nõukogus kokku vähemalt 33% alaesindatud soost liikmeid.
Tööturu tugevus ja püsivad lõhed
Töö valdkonnas saab Eesti 77,6 punkti Euroopa Liidu keskmise 70,7 vastu ning riigil on tööelus osalemises liidu teine tulemus kohe Soome järel. Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel kasvab 40%-lt 43%-le, mis toetab üldist edenemist tööturunäitajates.Samas süveneb sooline lõhe tehnoloogiasektoris, kus naiste osakaal IKT-spetsialistide seas langeb 28%-lt 23%-le. Ka madalapalgaliste töötajate osakaal suureneb nii naiste seas, 32%-lt 34%-le, kui ka meeste seas, 27%-lt 28%-le, mis tähendab, et madalapalgalisi naisi on jätkuvalt rohkem ning lõhe kasvab veelgi.
Talalaeva hinnangul on Eesti suur tugevus kõrge tööhõive, kuid naised ja mehed koonduvad endiselt eri ametialadele. Tema sõnul toidavad IT-valdkonna väiksem naiste osakaal ja madalapalgaliste osakaalu kasv ka sissetulekute ebavõrdsust.
Raha valdkonnas jõuab Eesti 85,2 punktini, kui Euroopa Liidu keskmine on 75,2, ning soolised erinevused nii sissetulekutes kui ka pensionides vähenevad. Ülejäänud näitajatest ületab Eesti Euroopa keskmist aja kasutuses 74,4 punktiga, kuid jääb maha teadmistes 52,1 punktiga; tervis on ainus valdkond, kus tulemus aastaga langeb, 1,2 punkti võrra 85,6 punktini. Eesti eesmärk on jõuda 2035. aastaks indeksi 70,7 punktini, hoides kõrget naiste tööhõivet, vähendades palgalõhet ning piirates haridus- ja karjäärivalikuid suunavaid soostereotüüpe.
Nagu märkisime oma varasemas artiklis, näitas uuring, et töövõimereformi eesmärgid täideti aastatel 2016–2020.
Viimased Labor Market uudised
- Forex
- Crypto