Eurostati andmetel juhivad Tšehhi ja Rootsi ELis residentidest finantskorporatsioonidele kuuluva valitsemissektori võla osakaalu poolest

Eurostati andmetel juhivad Tšehhi ja Rootsi ELis residentidest finantskorporatsioonidele kuuluva valitsemissektori võla osakaalu poolest
Tšehhi ja Rootsi juhivad ELi võlanäitajate poolest

ELi riikide valitsemissektori võla struktuur on liikmesriigiti väga erinev, peegeldades erinevusi investoribaasis, võla tähtajaprofiilis ja rahastamismudelis. Eurostati uued andmed 2025. aasta lõpu seisuga näitavad, et Tšehhis ja Rootsis on residentidest finantskorporatsioonidele kuuluva võla osakaal liidu suurim, samal ajal kui mitteresidendid omavad enamikku võlast suuremas rühmas riikides.

Tipphetked

  • Eurostati andmetel kuulus 2025. aasta lõpus Tšehhis ja Rootsis residentidest finantskorporatsioonidele 69% valitsemissektori võlast, mis on ELi suurim osakaal.
  • Mitteresidentidele kuulub valitsemissektori võlast üle poole 16 ELi riigis; suurimad osakaalud on Küprosel (90%), Eestis (78%) ja Lätis (74%).
  • 2025. aasta lõpus oli Rootsis ELi suurim aasta jooksul lunastatava võla osakaal (38%), samal ajal kui lühiajalise tähtajaga võla osakaal kasvas 2024. aasta lõpuga võrreldes 18 riigis.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Võlaomanike struktuur ELis

Eurostati andmetel kuulus 2025. aasta lõpus residentidest finantskorporatsioonidele enam kui pool valitsemissektori koguvõlast seitsmes ELi riigis. Tšehhis ja Rootsis oli see näitaja 69%. Neile järgnesid Horvaatia 61%, Poola 56% ja Malta 54%.

Mitteresidentidele kuulus valitsemissektori võlast üle poole 16 ELi riigis. Suurimad osakaalud registreeriti Küprosel (90%), Eestis (78%), Lätis (74%), Leedus (72%) ja Kreekas (71%).

Residentidest mittefinantssektorite, sealhulgas mittefinantsettevõtete, kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate mittetulundusühingute arvele jäi enamikus ELi riikides alla 10% võlast. Erandiks olid Malta (24%), Ungari (23%), Portugal (19%), Itaalia (14%) ja Iirimaa (12%).

Need näitajad pärinevad Eurostati viimasest ELi valitsemissektori võla ülevaatest, mis käsitleb ka võlainstrumente, emissioonivaluutat, esialgset ja järelejäänud tähtaega, võlainstrumentidega tehtud tehinguid ning valitsuse tagatisi.

Lühiajalise tähtajaga võla osakaal on riigiti erinev

2025. aasta lõpus oli Rootsis ka suurim lühikese järelejäänud tähtajaga võla osakaal: 38% valitsemissektori koguvõlast. Portugal järgnes 27%-ga, edestades Iirimaad (26%) ja Eestit (20%). Väikseimad osakaalud olid Slovakkias (6%), Kreekas (7%) ja Leedus (9%).

Võrreldes 2024. aasta lõpuga suurenes aasta jooksul lunastatava valitsemissektori võla osakaal 18 ELi riigis 26-st, mille kohta olid andmed saadaval. Suurim kasv registreeriti Iirimaal (3,4 protsendipunkti), Eestis (3,2 protsendipunkti) ning Hollandis, Maltal ja Sloveenias (kõigis 3,1 protsendipunkti).

Seevastu vähenes lühikese järelejäänud tähtajaga võla osakaal kaheksas ELi riigis. Suurim langus oli Taanis (5,8 protsendipunkti), järgnesid Horvaatia (3,4 protsendipunkti) ja Slovakkia (2,9 protsendipunkti).

Varem käsitlesime Eurostati Euroopa statistika ülevaadet, mis jälgib ELi majanduskasvu, inflatsiooni ja laiemaid valdkondadeüleseid näitajaid.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.