Euroopa ja USA valmistavad ette krüptomakse: Kuidas nende lähenemised erinevad

​Valitsused otsivad üha enam võimalusi krüptovaluutadelt tulu teenimiseks. Euroopas arutatakse uusi makse krüpto varadele osana EL-i tulevasest eelarvest, samal ajal kui USA seadusandjad soovivad ajakohastada aegunud maksureegleid digitaalse vara jaoks. Selle taustal põimuvad krüptoregulatsioon ja maksustamine üha tihedamalt.

Euroopa arvutab tulusid

Euroopas arutatakse krüptomakse laiemas kontekstis: leida uusi tuluallikaid EL-i 2028–2034 eelarve jaoks. Euronews'i andmetel hindab Euroopa Komisjon, et uued maksud digiteenustele, online-hasartmängudele ja krüptovaradele võiksid tuua ligi 11 miljardit eurot aastas.

Krüptoturu jaoks kaalutakse kahte varianti. Esimene on maks kogu krüptotehingute mahult. Euroopa Komisjoni esialgsete hinnangute kohaselt võiks 0,1% maks tehingute väärtuselt tuua aastas 3–4 miljardit eurot. Näiteks kui kasutaja või ettevõte teeb krüptotehingu väärtuses 10 000 eurot, oleks selline maks 10 eurot.

Teine variant on kapitalikasvu maks krüptovaradele. Sel juhul ei maksustata iga tehingut, vaid kasumit. Näiteks kui investor ostab krüptovaluutat 1000 euro eest ja müüb selle 1500 euro eest, on maksustatav baas 500 eurot. Euroopa Komisjon hindab selle lähenemise võimalikku tulu konservatiivsemalt — 1 kuni 2,4 miljardit eurot aastas.

Loading...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Praegu ei ole tegemist lõpliku maksuga, vaid ühega arutlusel olevatest variantidest EL-i tulevase eelarve läbirääkimiste raames. Euroopa Komisjon ise tunnistab, et hinnangud on endiselt ebakindlad. Põhjuseks on krüptoturu kõrge volatiilsus ja raskused kindlaks teha, millisesse riiki konkreetne kasutaja või tehing kuulub.

USA kirjutab reeglid ümber

USA-s arutatakse teistsugust lähenemist krüptomaksudele. Ameerika PARITY Act on pigem katse ajakohastada maksureegleid, mis ei suuda turu arenguga sammu pidada.

Eelnõu on juba esitatud USA Esindajatekojas. Selle täisnimi on Digital Asset Protection, Accountability, Regulation, Innovation, Taxation and Yields Act. Algatajad leiavad, et kehtivad reeglid on aegunud ja loovad ebakindlust investoritele, ettevõtetele ja regulaatoritele.

Loading...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

PARITY Act käsitleb korraga mitut vastuolulist küsimust. Näiteks pakutakse välja eraldi režiim dollariga seotud stabiilsusmüntidele, et selliseid „digitaalseid dollareid” saaks kasutada rohkem nagu sularaha, ilma keeruliste maksutagajärgedeta iga väikese tehingu puhul.

Teine punkt puudutab kaevandajaid ja staker'eid. Eelnõu eesmärk on lahendada nn fantoomtulu probleem, kus inimesel võib tekkida maksukohustus enne vara tegelikku müüki ja raha saamist. Dokument täpsustab ka reegleid krüptolaenude, digivarades tehtud heategevusannetuste ja professionaalsete kauplejate kohta.

Eelnõus käsitletakse ka väikeseid krüptotehinguid. USA rahandusministeeriumil ja IRS-il palutakse uurida de minimis erandi võimalust — see tähendab võimalikku maksuvabastust väikeste tehingute puhul. Ametkonnad peaksid hindama maksumaksjate koormust ja eraldi uurima, kui palju kuni 200-dollarilisi tehinguid praegu IRS-i aruandluse alla kuulub.

Mis kehtib praegu

Uued algatused ei tekkinud tühjalt kohalt. USA-s on krüptovaluutad juba maksustatud: IRS käsitleb digitaalseid varasid kui vara, mitte kui valuutat. Seetõttu võib krüptovaluuta müük, vahetamine või kasutamine tekitada maksukohustuse, kui inimene teenib kasumit.

Näiteks kui investor ostab bitcoini 10 000 dollari eest ja müüb selle 15 000 dollari eest, käsitletakse 5000 dollari vahet tavaliselt kapitalikasumina. Kui inimene saab krüptovaluutat kaevandamisest, staking'ust või töö eest tasuna, võib see tulu olla maksustatav kui tavaline tulu. Selle tulemusena võivad isegi väikesed tehingud kasutajatele kaasa tuua keerulised aruandlusnõuded.

Euroopas ei ole praegu ühtset krüptomaksu. MiCA kehtestab ühtsed reeglid krüptoettevõtetele, stabiilsusmüntidele ja teenusepakkujatele, kuid ei too kaasa ühist maksurežiimi kõigile EL-i riikidele. Seetõttu jääb krüptovarade maksustamine üksikute riikide tasemele.

Praktikas tähendab see, et reeglid võivad oluliselt erineda. Ühes riigis maksustatakse krüptovaluuta müügist saadud kasumit kapitalikasumina; teises investeerimis- või ärituluna. Määrad, erandid, hoidmisperioodid ning lähenemised staking'ust või kaevandamisest saadud tulule võivad samuti varieeruda.

Kaks erinevat loogikat

Euroopa ja USA lähenemised erinevad mitte ainult detailides, vaid ka üldises loogikas. EL-is arutatakse krüptomakse kui võimalikku tuluallikat ühisele eelarvele. USA-s on fookus teistsugune: PARITY Act ei kehtesta niivõrd uut maksu, vaid püüab muuta olemasolevad reeglid kasutajatele, investoritele ja ettevõtetele selgemaks.

Samas ei eksisteeri maksud kummalgi juhul laiemast krüptoregulatsioonist eraldi. Euroopas võiksid uued maksud toimida juba kehtiva MiCA raamistiku peal. See ei kehtesta kogu EL-ile ühtset krüptomaksu, kuid loob selgema turu infrastruktuuri, millele saab hiljem maksupoliitika üles ehitada.

USA-s võivad teised praegu arutlusel olevad eelnõud, näiteks CLARITY Act, täita sarnast rolli. Näiteks on CLARITY Act mõeldud selgemalt jagama SEC-i ja CFTC pädevusi ning määrama, millised digitaalsed varad on pigem väärtpaberid ja millised kaubad. Kui sellised reeglid vastu võetakse, on maksureegleid lihtsam rakendada: nii riik kui turuosalised mõistavad paremini, mida täpselt reguleeritakse, kes vastutab ja millised tehingud kuuluvad aruandluse alla.

Seega näeb EL-i ja USA erinevus välja nii: Euroopa ehitab esmalt ühtse krüptoteenuste turu ja arutab siis uusi eelarvetulusid, samal ajal kui USA püüab korraga lappida mitut auku — regulatsioonis, varade klassifitseerimises ja maksuaruandluses. Mõlemal juhul liigub krüptotööstus järk-järgult hallist tsoonist välja: esmalt regulatsiooni, seejärel selgemate maksumehhanismide kaudu.