Tim Cooki ajastu lõpp: kas ta edestas Steve Jobsi?

​Tim Cook astub pärast 15 aastat ametisolekut Apple’i tegevjuhi kohalt tagasi. Selle aja jooksul ei toonud Apple turule mitte ainult arvukalt uusi seadmeid ja teenuseid, vaid sai ka üheks maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks. Kuid kui võrrelda Cooki Steve Jobsiga, siis kumb osutus edukamaks juhiks?

Viimane päev tegevjuhina

1. septembril astub Tim Cook Apple’i tegevjuhi kohalt tagasi, kuigi ta ei lahku ettevõttest täielikult. Cookist saab tegevjuhatuse esimees ning ta jätkab teatud strateegiliste küsimustega tegelemist, sealhulgas Apple’i suhetega USA ja Hiina valitsusega.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Uus tegevjuht on 51-aastane John Ternus. Ta on töötanud Apple’is umbes 25 aastat ja alustas Maci arvutitega tegeleva insenerina. Hiljem juhtis Ternus iPadi, AirPodsi ja iPhone’i arendust, enne kui asus vastutama kogu ettevõtte riistvaratehnika eest.

Cook hakkas Ternust oma järglasena tõsiselt kaaluma umbes kaks aastat tagasi. Pärast juhtkonnavahetuse teatavakstegemist ütles ta töötajatele, et Apple’i tuleviku usaldaks ta kõige rohkem just Ternuse hoolde.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Ternust ootab esimene suur proovikivi peaaegu kohe. 9. septembril korraldab ta uues rollis oma esimese suure esitluse. Apple peaks esitlema oma järgmise põlvkonna iPhone’e koos ettevõtte esimese kokkupandava nutitelefoniga. IDC andmetel võib kokkupandavate iPhone’ide tarnete arv 2027. aastaks ületada 17 miljonit ühikut.

Kuidas Apple’i äri muutus

Kui Cook 2011. aasta augustis Apple’i juhtimise üle võttis, oli ettevõtte väärtus veidi alla 350 miljardi dollari. Nüüd on selle turukapitalisatsioon umbes 4 triljonit dollarit, mis tähendab, et see on kasvanud rohkem kui kümnekordseks. Aastakäive on sama ajaga ligikaudu neljakordistunud, ulatudes 416 miljardi dollarini. 2025. aasta septembris lõppenud majandusaasta puhaskasum oli 112 miljardit dollarit ehk peaaegu kaheksa korda suurem kui Cooki ajastu alguses.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Ka Apple’i ökosüsteem on järsult laienenud. 2011. aastal oli maailmas aktiivses kasutuses umbes 200 miljonit Apple’i seadet. 2026. aasta alguseks oli see näitaja ületanud 2,5 miljardi piiri. Samal ajal laiendas ettevõte iPhone’i tootevalikut kallimate Pro ja Max mudelitega. iPhone’i keskmine müügihind tõusis 2011. aasta 712 dollarilt 2025. aastaks 1070 dollarini.

Cooki ametiajal jõudis turule ka mitu olulist uut toodet. Apple Watch lansseeriti 2015. aastal ja sellest sai üks nutikellade kategooria populaarsemaid seadmeid. 2016. aastal tutvustas Apple AirPodsi, aidates muuta täielikult juhtmevabad kõrvaklapid massiturul tavapäraseks tooteks. Teine oluline samm oli Maci üleminek Inteli protsessoritelt Apple’i enda M-seeria kiipidele, mis võimaldas ettevõttel parandada jõudlust ja samal ajal vähendada energiatarbimist.

Teenustest sai veel üks oluline kasvuallikas. Cooki juhtimise ajal tõi Apple turule Apple Pay, Apple Musicu, TV+, Arcade’i, Fitness+ ja muud tellimuspõhised tooted. 2011. aastal moodustasid teenused tuludest vaid väikese osa. Tänapäeval teenivad need rohkem raha kui kogu ettevõte Cooki tegevjuhiks saamise ajal.

Kõik projektid ei saanud menukaks

Cooki ajastu peamine kriitika seisneb selles, et 15 aasta jooksul ei suutnud Apple luua veel üht iPhone’i mõõtu toodet. Ettevõte kulutas aastaid ja miljardeid dollareid oma auto arendamisele, enne kui projekt 2024. aastal lõpetati. Ka Vision Pro ei saanud massiturul menukaks seadmeks: peakomplekt osutus liiga kalliks ja raskeks ning müük jäi piiratuks.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Apple’i mahajäämus tehisintellekti vallas osutus veelgi valusamaks. Pärast ChatGPT turuletoomist 2022. aastal hakkas Apple oma tehisintellekti arendust kiirendama, kuid Apple Intelligence’i esialgne lansseerimine ebaõnnestus. Ettevõte vahetas oma tehisintellektidivisjoni juhtkonda ja määras Siri eest vastutuse ümber, enne kui otsustas hääleassistendi Google Gemini tehnoloogia baasil ümber ehitada. See samm tekitas Apple’i enda tehisintellektimeeskonnas pettumust ja aitas kaasa edasisele töötajate lahkumisele.

Samal ajal kulutas Apple tehisintellekti taristule konkurentidest märkimisväärselt vähem. Ettevõtte kapitalikulutused ulatusid juunikvartalis 2,46 miljardi dollarini, samal ajal kui Alphabet, Amazon, Meta ja Microsoft kavatsesid 2026. aastal igaüks kulutada üle 100 miljardi dollari. Selle asemel et ehitada tohutul hulgal andmekeskusi, keskendus Apple osa päringute töötlemisele otse iPhone’ides ja Macides, suunates keerukamad ülesanded pilve.

Ettevõttel on olnud probleeme ka talentidega. Sajad endised Apple’i töötajad on liitunud OpenAI riistvaradivisjoniga, samal ajal kui Apple on kärpinud Vision Pro, mängude ja kaasahaarava video kallal töötavaid meeskondi. Samal ajal on ettevõte pidanud võtmeinseneride hoidmiseks ja edasise lahkumise vältimiseks kasutama täiendavaid boonuseid ja ametikõrgendusi.

Kumb oli parem Apple’i tegevjuht?

Vaatamata neile tagasilöökidele on Cooki ajastut raske nõrgaks nimetada. Ta ei loonud midagi tõeliselt revolutsioonilist, kuid suutis muuta Jobsi rajatud vundamendi palju suuremaks ja kasumlikumaks äriks. Seetõttu oleks nende kahe juhi võrdlemine üksnes finantstulemuste põhjal eksitav: kumbki täitis Apple’i ajaloos erinevat rolli.

Hea näide nende erinevusest on iPhone’i suurus. 2010. aastal pilkas Jobs avalikult konkurentide suuri nutitelefone ja ütles, et tarbijad ei soovi seadmeid, mida on ühe käega raske hoida. Cook osutus pragmaatilisemaks. 2014. aastal tõi Apple turule 4,7-tollise ekraaniga iPhone 6 ja 5,5-tollise ekraaniga iPhone 6 Plusi, vastates sisuliselt kasvavale nõudlusele suuremate nutitelefonide järele. Otsus tasus end ära: Apple müüs esimese kolme päevaga üle 10 miljoni uue iPhone’i, püstitades ettevõtte rekordi.

See lähenemine iseloomustas suurt osa Cooki ajastust. Ta püüdis palju harvemini veenda tarbijaid, et nad vajavad täiesti uut tüüpi seadet, ning reageeris tõenäolisemalt sellele, mille järele juba nõudlus oli. Suuremad ekraanid, kallimad iPhone’i mudelid ja Apple’i ökosüsteemi laiendamine võimaldasid ettevõttel jätkuvalt kasvada.

Seetõttu on võimatu lõplikult öelda, kumb neist kahest oli edukam. Jobs mõjutas tehnoloogiatööstust ennast rohkem ja lõi tooted, mis moodustavad endiselt Apple’i äri aluse. Cook osutus tugevamaks juhiks: ta võttis üle Jobsi maha jäetud ettevõtte, kasvatas seda mitmekordselt ja näitas, et Apple suudab jätkata kasvu ka ilma oma asutajata.

Mida Ternus pärib

Cooki peamine pärand on Apple, mis sõltub ühest tootest palju vähem kui varem. Lisaks iPhone’ile teenib ettevõte teenustest kümneid miljardeid dollareid, müüb kellasid, kõrvaklappe, arvuteid ja tahvelarvuteid ning on loonud 2,5 miljardi aktiivse seadmega ökosüsteemi. Uus tegevjuht ei pea seda vundamenti uuesti üles ehitama, kuid ta peab otsustama, kuhu seda edasi viia.

Apple peab tehisintellekti vallas konkurentidele järele jõudma, leidma uued massituru tootekategooriad ja samal ajal säilitama iPhone’i positsiooni. Cook annab Ternusele üle ettevõtte, mis on palju suurem kui see, mille ta ise päris, kuid järgmise läbimurde peab leidma uus tegevjuht.