Autor on selle säutsu kustutanud.
Aga me salvestasime kõik 🙂.
Euroopa on aastakümneid USA-le suurte IPO-de, likviidsuse ja kapitali nimel peetavas võidujooksus alla jäänud. Selle muutmiseks arutavad piirkonna kaks suurimat börsirühma taas jõudude ühendamist. Kui tehing õnnestub, võib see muuta EL-i killustunud turu platvormiks, mis suudab konkureerida Nasdaqiga ja NYSE-ga.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Financial Timesi andmetel on Euronext avatud Deutsche Börsega koostööleppe sõlmimisele. Euronexti tegevjuht Stéphane Boujnah ütles, et üks võimalus võiks olla ettevõtete börsiäride ühendamine. Ta ei välistanud ka täielikku ühinemist, kuid rõhutas, et praegu läbirääkimisi ei toimu.
Võimalik tehing oleks mastaabilt märkimisväärne. Euronext haldab börse kaheksas riigis, sealhulgas Pariisis, Amsterdamis ja Milanos, ning selle turukapitalisatsioon on ligikaudu 16 miljardit eurot. Ligikaudu 50 miljardi euro väärtusega Deutsche Börse haldab Frankfurdi börsi ja Eurexit, mis on üks maailma suurimaid tuletisinstrumentidega kauplemise kohti.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Boujnah usub, et ühinemine võiks ühendada EL-i kolme suurima majanduse — Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia — aktsiaturud. Ta kirjeldas sellist struktuuri kui „planeedisuurust” üleeuroopalist turutaristut. Lisaks aktsiatega kauplemisele pakuvad mõlemad rühmad ka kliiringu-, arveldus- ja muid finantsteenuseid.
Investorid suhtusid ideesse positiivselt. Pärast Boujnah’ kommentaare tõusid Euronexti aktsiad ligikaudu 2,1%, samal ajal kui Deutsche Börse kallines 2,9%. Mõlema ettevõtte aktsiad on 2026. aasta algusest tõusnud umbes 26%.
Euroopa peamine nõrkus on selle killustunud aktsiaturg. EL-is on kümneid erinevate reeglite ja järelevalveasutustega riiklikke kauplemiskohti, samal ajal kui USA turu keskmes on Nasdaq ja NYSE. 2024. aastal moodustas EL-i börside turukapitalisatsioon piirkonna SKP-st vaid 73%. USA-s ulatus see näitaja 270%-ni SKP-st.
Erinevus on eriti nähtav IPO-turul. ESMA andmetel on alates 2018. aastast USA-s börsile läinud keskmiselt 65 välisettevõtet aastas, Euroopa Liidus aga vaid 14. 2024. aastal moodustasid välisettevõtted USA-s 51% uutest IPO-dest, samas kui nende keskmine osakaal EL-is aastatel 2018–2024 oli vaid 9%.
USA börsid pakuvad ettevõtetele sügavamaid turge ja juurdepääsu suuremale hulgale suurinvestoritele. Erinevus on eriti suur tehnoloogiaettevõtete puhul: mõnes kõrgtehnoloogia- ja teadmispõhises sektoris on IPO-de mediaanhinnangud USA-s kuni kümme korda kõrgemad kui Euroopas.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Selle tulemusena valivad USA isegi Euroopa ettevõtted. Näiteks korraldas Briti kiibitootja Arm oma IPO 2023. aastal Nasdaqil pärast otsust loobuda Londoni börsil noteerimisest. EKP on samuti nimetanud CRH-d, Lindet ja Flutter Entertainmenti ettevõtetena, mis on viimastel aastatel viinud oma esmase noteeringu Euroopast USA-sse või loobunud Euroopa börsidest.
Tänapäeval peab Euroopas kapitali kaasata sooviv ettevõte sisuliselt valima eraldiseisvate riiklike turgude vahel. Isegi EL-i sees on aktsiaturg jaotunud erinevate börsirühmade, riiklike järelevalveasutuste ja turutaristute vahel. Pariis ja Milano kuuluvad juba Euronexti alla ning kasutavad ühist tehnoloogiaplatvormi, kuid piirkonna suurim turg — Saksamaa — jääb sellest süsteemist välja.
Emitentide jaoks oleks peamine eelis juurdepääs laiemale investorbaasile ühe taristu kaudu. Suur Saksa ettevõte võiks saada parema juurdepääsu kapitalile Prantsusmaal, Itaalias ja Madalmaades, samal ajal kui Euronextil noteeritud ettevõtted jõuaksid rohkemate Saksa institutsionaalsete investoriteni. See turu vähene sügavus on üks Euroopa peamisi puudusi konkurentsis suurte noteeringute pärast.
Teine tegur on likviidsus. Mida rohkem ostjaid ja müüjaid ühele platvormile koondub, seda lihtsam on teha suuri tehinguid ilma järske hinnaliikumisi põhjustamata. See on eriti oluline suurte ettevõtete IPO-de ja sellele järgneva kauplemise puhul, kus Nasdaqil ja NYSE-l on endiselt selge eelis.
Ühendatud struktuur võiks noteeringute nimel ka tõhusamalt konkureerida. Mitme Euroopa börsi vahel valimise asemel saaks ettevõte juurdepääsu turule, mis hõlmab EL-i suurimaid majandusi. See viiks Euroopa mudeli USA süsteemile lähemale.
Euroopa suurimate börside ühendamise idee ei ole uus. Katseid on tehtud juba kaks aastakümmet. 2006. aastal soovis Deutsche Börse omandada Euronexti, kuid loobus lõpuks tehingust. Hiljem ühines Euronext NYSE-ga, samal ajal kui Euroopa Komisjon blokeeris 2012. aastal Deutsche Börse ja NYSE Euronexti kavandatud ühinemise. Järelevalveasutused kartsid, et ühendatud rühm saavutaks Euroopa tuletisinstrumentide turul liiga suure kontrolli.
Veel üks oluline katse Deutsche Börse poolt ebaõnnestus 2017. aastal. Euroopa Komisjon blokeeris selle ühinemise London Stock Exchange Groupiga, viidates konkurentsi vähenemise ohule. 2023. aastal arutasid Euronexti ja Deutsche Börse juhid piiratud ulatusega võimalust — Euroopa noteeringute ligimeelitamisele suunatud ühisettevõtet —, kuid projekti ei käivitatud kunagi.
Tingimused muutuvad nüüd järk-järgult. Euroopa Komisjon vaatab üle oma lähenemisviisi suurtele ühinemistele ja avaldas 30. aprillil 2026 uute reeglite eelnõu. Samal ajal püüab EL riiklikke kapitaliturge lõimida: 2025. aasta detsembris tegi Brüssel ettepaneku meetmepaketi kohta, mille eesmärk on eemaldada kogu ühenduse finantsturgude vahelised tõkked.
Idee on pälvinud ka poliitilist toetust. Saksamaa kantsler Friedrich Merz on kutsunud üles looma ühtset Euroopa börsi. Euronext ja Deutsche Börse seisavad siiski silmitsi sama põhitakistusega: Euroopa kahe suurima börsioperaatori mis tahes ühinemine peaks läbima konkurentsijärelevalve kontrolli. Boujnah on ise tunnistanud, et need takistused on hästi teada ning et võimalikud läbirääkimised peaksid olema aktsionäride jaoks majanduslikult mõistlikud, mitte lähtuma poliitikute survest.
Ühest ühinemisest ei piisaks Nasdaqile ja NYSE-le täiemahulise konkurendi loomiseks. USA börsid on endiselt palju sügavamad ja meelitavad ligi märksa rohkem üleilmset kapitali. Euronexti ja Deutsche Börse ühendamine võiks aga kõrvaldada ühe Euroopa turu suurima nõrkuse — killustatuse. Seekord on sellisel tehingul midagi, millest paljud varasemad katsed puudusid: nii börside majanduslik stiimul kui ka poliitiline nõudlus integreerituma Euroopa kapitalituru järele.