CertiKi ekspert: häkkerid juhivad praegu küberrelvastumises edumaad

​Krüptotööstus kaotab häkkerirünnakute tõttu jätkuvalt miljardeid dollareid. Mõned suurimad ohud ei tulene siiski mitte plokiahela tehnoloogia enda haavatavustest, vaid seda ümbritsevate süsteemide ja inimestega seotud nõrkustest. Intervjuus Traders Unioniga selgitas CertiKi vanem plokiahela uurija Natalie Newson, miks häkkerid püsivad turvaspetsialistidest sammu võrra ees, kui turvalised krüptorahakotid tegelikult on ning mida kasutajad saavad oma raha kaitsmiseks teha.

Häkkerid muudavad oma taktikat

CertiKi Hack3D raporti kohaselt kaotas krüptotööstus 2026. aasta esimesel poolel 344 turvaintsidendi tõttu ligikaudu $1,31 miljardit. Esmapilgul näib olukord võrreldes eelmise aastaga paranenud, kuid Natalie Newsoni sõnul annavad need näitajad eksitava pildi.

Nähtav paranemine peegeldab suuresti 2025. aasta esimesel poolel toimunud $1,45 miljardi suurust Bybiti häkki. Kui see üksik intsident välja jätta, suurenesid tööstuse kahjud aastaga tegelikult ligikaudu 28%.

„Seega ei ole aluseks olev olukord paranenud ning mõnes mõttes on see halvenenud. Suurem osa kahjust ei tulenenud geniaalsest koodimurdmisest, vaid kompromiteeritud rahakottidest ja inimeste mõjutamisest sotsiaalse manipuleerimise teel.“

Koodhaavatavused on intsidentide arvu järgi endiselt rünnakute peamine põhjus. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul registreeris CertiK 204 sellist intsidenti, mille tagajärjel tekkis ligikaudu $152 miljoni suurune kahju. Kõige hävitavamaks osutusid siiski rahakottide kompromiteerimised: kõigest 33 intsidenti põhjustasid üle $444 miljoni suuruse kahju.

Andmepüügirünnakud põhjustasid veel $366 miljoni suuruse kahju. Kuigi andmepüügiintsidentide arv vähenes eelmise aastaga võrreldes rohkem kui poole võrra, kahanes rahaline kahju vaid 11%.

„Ründajad liiguvad massikampaaniatelt väheste, väga sihitud sotsiaalse manipuleerimise rünnakute poole ning kõigest neli intsidenti põhjustasid ligikaudu 85% kõigist andmepüügiga seotud kahjudest.“

Suurim haavatavus asub väljaspool plokiahelat

Häkkerid kipuvad sihtima ökosüsteeme, kuhu on koondunud suured kapitalimahud. 2026. aasta esimesel poolel registreeriti kõige rohkem intsidente Ethereumis: 153 rünnakut põhjustasid ligikaudu $523 miljoni suuruse kahju. Solanat rünnati märksa vähem, kuid kahju ulatus siiski $315 miljonini.

Märkimisväärne osa kahjust tulenes kõigest kahest häkist. Aprillis varastasid ründajad Kelp DAO-lt $291 miljonit ja Drift Protocolilt $285 miljonit. Kokku moodustasid need intsidendid kuuekuulisel perioodil peaaegu 44% krüptotööstuse kogukahjudest.

„Suurim nõrkus ei seisne tegelikult plokiahelas endas. See on võrguväline kiht, millest kõik sõltub: võtmete haldus, allkirjastamise töövood, kasutajaliidesed ja taristu, näiteks RPC-teenusepakkujad.“

Need võrguvälise kihi nõrkused aitavad selgitada, miks võivad häkkerite ohvriks langeda isegi projektid, mis on läbinud sõltumatu turvaauditi.

„Audit on kindlal hetkel konkreetse koodi tehtud hetkeseisupilt, mitte püsiv heakskiidutempel.“

Newson juhib tähelepanu ka ründajate kasvavale kalduvusele sihtida vanemaid nutilepinguid, mis on töötanud üle aasta. Nende haavatavused võisid varasemate ülevaatuste käigus märkamata jääda. Seetõttu soovitab CertiK täiendada auditeid pideva seire, veapreemiaprogrammide ja täiendavate turvaülevaatustega pärast koodimuudatusi.

Tehisintellekt annab häkkeritele ajutise eelise

Tehisintellekt muudab küberkurjategijate ja krüptotööstust kaitsvate ettevõtete vahelist võitlust. Häkkerid saavad nüüd luua veenvaid süvavõltsinguid, koostada andmepüügiteateid mitmes keeles ja automatiseerida petturlikke toiminguid.

Tehisintellekt aitab ründajatel ka koodihaavatavusi kiiremini tuvastada, vähendades keerukate rünnakute käivitamiseks vajalikku tehnilist pädevust. Samal ajal kasutavad küberturbeettevõtted sama tehnoloogiat koodi ulatuslikuks skannimiseks, kahtlaste tehingute tuvastamiseks ja keerukate krüptoraha rahapesuskeemide jälitamiseks.

„Mõlemad pooled saavad sellest kasu ja praegu toimub tõeline võidurelvastumine.“

Kaks poolt tegutsevad siiski väga erinevate piirangute all. Erinevalt kurjategijatest peavad küberturbeettevõtted järgima regulatiivseid nõudeid ja tagama, et nende tööriistad annaksid usaldusväärseid tulemusi.

„Lühiajaliselt arvan, et eelise saavad ründajad, sest nad võtavad kasutusele uusi tööriistu ilma nõuete järgimise või täpsusega seotud piiranguteta.“

Pikemas perspektiivis võib tasakaal muutuda. Newson usub, et turvaspetsialistid võivad lõpuks eelise saavutada tänu juurdepääsule suurtele andmemahtudele ja võimalusele oma kaitset skaleerida. Selleks peab krüptotööstus siiski nendesse tehnoloogiatesse aktiivsemalt investeerima.

Häkkerid liiguvad digitaalsetelt rünnakutelt füüsilise vägivalla poole

Kurjategijad sihivad üha enam otse krüptovaluutaomanikke, kasutades nende varadele juurdepääsu saamiseks füüsilist vägivalda ja ähvardusi. Sellised rünnakud võivad hõlmata inimrööve, kodudesse tungimist ja väljapressimist. Ohvrite seas on krüptoprojektide asutajad, ettevõtete juhid, jõukad investorid ja isegi nende pereliikmed.

Niinimetatud wrench-rünnakud hõlmavad füüsilist sundi, mille eesmärk on sundida ohvreid oma krüptovaluutast loobuma. Nende sagenemist soodustavad kiired ja pöördumatud krüptovaluutaülekanded, isikuandmete lekked ning investorite endi avalik tegevus.

„Siin on ka teatav iroonia: mida paremaks muutub digitaalne turvalisus, seda lihtsamaks pääsuteeks muutub inimene.”

Newson soovitab märkimisväärses koguses krüptovaluutat omavatel inimestel vältida oma varade kohta teabe avalikku avaldamist ning kasutada turvamehhanisme, mis takistavad ühelgi inimesel kõiki vahendeid iseseisvalt üle kandmast.

Nende hulka kuuluvad multisignature-wallet’id ja ajalukuga tehingud. Sellised meetmed võivad muuta varguse keerulisemaks isegi füüsilise sunni korral, sest kurjategijad ei saa lihtsalt ühele rahakotile juurdepääsu ega sundida selle omanikku vahendeid kohe üle kandma.

Kas cold wallet’e saab endiselt usaldada?

Füüsilised ohud tõstatavad ka küsimuse, kuidas krüptovaluutat säilitada. Isegi internetist eraldatud seadmed sõltuvad nende püsivara, tarneahelate ja omanike tegevuse usaldusväärsusest.

Newson ei usu siiski, et need riskid muudavad riistvaralised rahakotid vananenuks.

„Cold storage on endiselt tugevaim võimalus, mis enamikul inimestel on.”

Ekspert soovitab osta seadmed otse tootjatelt, kontrollida püsivara regulaarselt ja seda ajakohastada ning hoida seed phrase’e turvaliselt.

Märkimisväärsete varade puhul soovitab ta kasutada ka multisignature-lahendusi, et varade turvalisus ei sõltuks ühest seadmest ega tootjast. Privaatvõtmete hoidmine võrguühenduseta pakub endiselt märkimisväärset kaitset veebirünnakute eest.

Kas Web3 võib kunagi turvaliseks muutuda?

CertiKi andmetel kaotati 2026. aasta esimesel poolel 1,31 miljardit dollarit, millest külmutati või saadi tagasi vaid umbes 115 miljonit dollarit. Ülejäänud vahendeid ei olnud aruandeperioodi jooksul külmutatud ega tagasi saadud.

Ühe intsidendi keskmine kahju oli ligikaudu 3,8 miljonit dollarit, kuid mediaan oli märkimisväärselt väiksem ehk umbes 139 000 dollarit. See viitab suurele hulgale väiksematele rünnakutele, mis mõjutavad vähem tuntud projekte ja nende kasutajaid.

Newson usub, et krüptotööstus suudab turvalisust märkimisväärselt parandada, kuid selleks on vaja tootearendusele teistsugust lähenemist.

„Keegi ei mõtle internetipanka kasutades krüpteerimisele ja sellise tasemeni peab Web3 jõudma.”

Tema hinnangul peaksid krüptorahakotid selgelt selgitama, millele kasutajad alla kirjutavad, ning hoiatama neid enne potentsiaalselt pahatahtlike teenustega suhtlemist. Sama olulised on paremad tööriistad, mis aitavad pärast turvaintsidente juurdepääsu ja vahendeid taastada.

Kasutajad ei peaks oma varade turvaliseks haldamiseks põhjalikult blockchain-tehnoloogiat tundma.

„Risk ei kao kunagi täielikult, nagu ka traditsioonilises rahanduses, kuid suund on õige.”

Lõppkokkuvõttes ei sõltu Web3 edasine areng ainult blockchain’ide ja smart contract’ide täiustamisest, vaid ka sellest, kui tõhusalt suudab tööstus tavakasutajaid kaitsta vigade, pettuste ja uute rünnakuvormide eest.