DeFi vähestele: miks Hyperliquid loob piiratud ligipääsuga turge

​Hyperliquidi arendajad valmistavad ette taristut, mis võimaldab reguleeritud ettevõtetel luua turge, millele pääsevad ligi ainult kontrollitud kliendid. Kui detsentraliseeritud rahandus põhines algselt ideel, et piisab rahakoti ühendamisest ja vabalt kauplemisest, kas seda saab ikka DeFi-ks nimetada, kui mõnele turule pääsemiseks tuleb end tuvastada?

Uus areng selgus 26. oktoobril. Krakeni emafirma Payward plaanib saada Bitnomiali reguleeritud üksuse kaudu uue HIP-3 versiooni esimeseks turuoperaatoriks. Kauplemisõigust saab seal piirata eelnevalt heaks kiidetud aadresside loendiga.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Hyperliquid ei kavatse aga oma olemasolevaid turge sulgeda ega kehtestada kõigile kasutajatele kohustuslikku isikutuvastust. Selle asemel võimaldaks mudel kasutada sama avalikku taristut nii avatud turgude kui ka eraldiseisvate kauplemiskohtade jaoks, kus ligipääsureeglid kehtestavad reguleeritud operaatorid.

Kuidas avatud turud suletud uste taha jõudsid

Et mõista, miks Hyperliquid sellist ülesehitust vajab, tasub vaadata, kuidas HIP-3 on arenenud. Mehhanism käivitati 2025. aastal, et kolmandad osapooled saaksid iseseisvalt luua tähtajatute futuuride turge, selle asemel et oodata, kuni platvorm mõne vara kauplemisele võtab.

See kontseptsioon järgis suuresti traditsioonilist DeFi mudelit: taristu on ühine, kuid üksikute turgude käivitamise otsuseid teevad välised operaatorid, mitte tsentraliseeritud börs. Aja jooksul laienesid turud krüptovaluutadest kaugemale ning hõlmasid ka aktsiate, aktsiaindeksite, kulla, toorainete ja muude varadega seotud lepinguid.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

2026. aasta sügiseks polnud HIP-3 enam platvormi äärealadel katsetatav lahendus.

Alates käivitamisest on HIP-3-l põhinevate turgude kauplemismaht olnud ligikaudu 665 miljardit dollarit, sealhulgas ainuüksi viimase 30 päeva jooksul umbes 64,7 miljardit dollarit. Teatud perioodidel moodustasid need märkimisväärse osa kogu Hyperliquidi tähtajatute futuuride kauplemismahust.

Nüüd lisab projekt sellele väljakujunenud mudelile veel ühe kihi. HIP-3 alusel saab üksiku turu operaator piirata ligipääsu heakskiidetud aadresside loendiga. Kasutajate jaoks on erinevus põhimõtteline: tavaturule sisenemiseks piisab rahakoti ühendamisest, reguleeritud turule pääsemiseks tuleb aga esmalt registreeruda selle eest vastutavas ettevõttes.

Oluline on see, et Hyperliquid ise ei tee KYC-kontrolle ega otsusta, kes võib kaubelda. Klientide tuvastamise, regulatiivsetele nõuetele vastavuse ja kontode haldamise eest vastutab turuoperaator.

Paywardi puhul jagunevad need ülesanded eeldatavasti mitme reguleeritud üksuse vahel. Bitnomial vastutab turu ja kliiringu eest, samal ajal kui NinjaTrader Clearing haldab kliendikontosid. Pärast isikusamasuse kontrollimist saab kasutaja pääseda asjaomasele turule eelnevalt heaks kiidetud aadressi kaudu.

Ettevõtte jaoks loob see võimaluse viia kauplemine avalikule taristule, jättes samal ajal KYC, kliendikontod ja regulatiivse vastutuse litsentseeritud üksuste kanda.

Miks vajab Kraken Hyperliquidi?

Paywardi huvi selle mudeli vastu ei tekkinud üleöö. 2026. aastal leppis ettevõte kokku reguleeritud USA tuletisinstrumentide börsi Bitnomiali omandamises kuni 550 miljoni dollari eest. Juba suvel oli Kraken hakanud Bitnomiali kaudu pakkuma USA klientidele BTC, ETH, SOL-i ja XRP tähtajatuid futuure.

Teisisõnu pole Paywardil vaja Hyperliquidi, et sellel turul esimest korda kanda kinnitada. Kontsernil on juba olemas reguleeritud taristu ja võimalus teenindada USA kliente.

Uus algatus on huvitav teisel põhjusel: see võimaldaks viia osa kauplemisest avalikule krüptotaristule, jättes kasutajate registreerimise, kliiringu ja juriidilise vastutuse litsentseeritud ettevõtete kanda.

Paywardi jaoks pakub selline lähenemine võimalust kasutada partneri olemasolevat kauplemistaristut, hoides samal ajal teenuse reguleeritud osad oma üksuste hallata. Operaatori vastutusele jäävad ülesanded, mida ei saa detsentraliseeritud protokollile üle anda: klientide tuvastamine, regulatiivsetele nõuetele vastavus ja kontode haldamine.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Hyperliquidi jaoks avab see aga tee teistsugusele turule: reguleeritud finantsasutustele, kellel on keeruline teenindada kliente täiesti avatud kauplemisplatvormide kaudu.

2026. aastal hakkasid USA reguleerivad asutused järk-järgult lubama tähtajatuid krüptoderivatiive reguleeritud turule, kuigi varem olid sellised tooted saadaval peamiselt väljaspool riiki või offshore-platvormidel.

Kas KYC-ga DeFi on ikka detsentraliseeritud rahandus?

Traditsioonilise DeFi mudeli toetajatele võib vastus tunduda ilmne. Kui kasutajad peavad vahendaja juures registreeruma, oma isiku tuvastama ja kauplemiseks loa saama, kaob üks detsentraliseeritud rahanduse määratlevaid omadusi – avatud ligipääs.

Hyperliquidi puhul ei kehtiks piirangud aga kogu platvormile. Tavakasutajad saaksid endiselt avatud turgudel kaubelda ning isikutuvastust nõutaks ainult seal, kus konkreetne operaator seda eeldab.

See lähenemine lahutab kaks mõistet, mida DeFi-s on sageli peetud lahutamatuks: avalik taristu ja konkreetse finantstoote ligipääsureeglid.

Reguleeritud finantsasutuste jaoks lahendab see olulise probleemi. Nad saavad kasutada avalikku taristut, tegemata oma tooteid kättesaadavaks igale anonüümsele rahakotile.

See stsenaarium muudab aga ka protokollide rolli. Hyperliquid näib üha vähem iseseisva krüptobörsina, mis peab ligi meelitama kõiki kauplejaid ja otsustama, milliseid turge pakkuda.

Selle asemel püüab projektist kujundada kauplemiskihti, millele teised ettevõtted saavad ehitada oma tooteid erinevate ligipääsunõuetega.

Paywardi plaan sõltub endiselt regulatiivsest heakskiidust, mistõttu ei saa seda veel väljakujunenud mudeliks pidada. Sellegipoolest näitab katse juba praegu, kuidas DeFi ja traditsioonilise rahanduse vaheline piir tõmmatakse üha sagedamini mitte eraldi platvormide, vaid sama taristu sees.

Seega ei tähenda KYC-nõuete kehtestamine mõnel Hyperliquidi turul tingimata DeFi põhimõtetest loobumist. Selle asemel kujuneb mudel, kus avalik taristu jääb ühiseks, kuid ligipääsureeglid määrab konkreetne finantstoode.

Avatud krüptoturg ja USA maakleri kliente teenindav reguleeritud kauplemiskoht saavad toimida samal aluseks oleval taristul.