Trustee asutaja Vadym Hrusha: krüptomaksete tulevik kuulub tehisintellekti agentidele

​Krüptovaluutad liiguvad järk-järgult investeerimisturust kaugemale ja muutuvad igapäevase rahanduse osaks. Nende kasutuselevõttu pidurdavad aga endiselt regulatiivsed takistused, taristuprobleemid ja turvalisusega seotud mured. Intervjuus Traders Unioniga räägib Trustee asutaja Vadym Hrusha krüptomaksete arengust, konkurentsist pankadega ja AI-agentide rollist rahanduse tulevikus.

Miks peab traditsiooniline pangandus muutuma

Enne Trustee asutamist töötas Vadym Hrusha peaaegu kümme aastat IT-valdkonnas, sealhulgas Bank of America ja HSBC projektidega. See kogemus andis talle arusaama pangandussüsteemi usaldusväärsusest, turvalisusest ja tegevusdistsipliinist. Samas usub ta, et traditsiooniline finantssüsteem on sageli üles ehitatud asutuste ja vahendajate, mitte inimeste vajaduste ümber.

„Minu arvates on aegunud just see lähenemine, kus teise riiki saab sõnumi saata sekundiga, kuid raha ülekandmiseks võib endiselt vaja minna mitut vahendajat, aega ja läbipaistmatuid tasusid. Bitcoin näitas teistsugust ülesehitust: väärtust saab üle kanda avatud võrgustiku kaudu ilma keskse asutuseta.”

See ei tähenda, et pangad peaksid kaduma või et tehnoloogia kaotaks turvalisuse ja regulatsiooni vajaduse, täpsustab Hrusha. Trustee juhtpõhimõte on võimaldada inimestel saada kasu plokiahela tehnoloogiast, ilma et nad peaksid selle tehnilisi üksikasju mõistma.

Tulevikku vaadates usub ta, et kasutajatele läheb pankade ja krüptovaluutade vahel valimisest vähem korda mugavate finantsteenuste leidmine.

Klientide muutuvad eelistused

2025. aasta lõpus ületas Trustee Plusi kasutajate arv miljoni piiri. Hrusha arvates on toote rolli muutumine siiski veelgi olulisem kui kasutajaskonna kasv. Kui varem siseneti krüptovaluutaturule peamiselt investeerimiseks ja kauplemiseks, siis nüüd otsitakse üha sagedamini võimalusi ülekannete vastuvõtmiseks, varade vahetamiseks, säästude hoidmiseks või maksete tegemiseks seal, kus need võimalused on saadaval.

Trustee meeskonna liikmed. Allikas: Trustee.

See nõudlus on eriti ilmne nende inimeste seas, kes elavad ja töötavad eri riikides.

„Funktsionaalsuse poolest pakub suurimat praktilist väärtust mugavate ülekannete, digitaalsete varade vahetamise ja igapäevaste maksete tööriistade ühendamine. Oluline pole mitte funktsioonide loetelu ise, vaid võimalus kogu protsess ilma tarbetute sammudeta lõpule viia.”

Hrusha sõnul peaks krüptorahakott olema sama lihtne ja intuitiivne nagu iga tänapäevane finantsrakendus. Plokiahela tehnoloogia kasutamine ei õigusta enam keerukat kasutajakogemust.

Kuidas saavad rahakotid suurte börsidega konkureerida?

Suurtel platvormidel on märkimisväärne kapital, üleilmne kasutajaskond ja täiustatud kauplemistaristu. Sõltumatud rahakotid ei pea aga tingimata nendega mastaabi poolest konkureerima.

„Sõltumatud tooted saavad edu saavutada teiste eeliste abil: lihtsus, spetsialiseerumine, paindlikkus ja kasutajatele läbipaistvad tingimused.”

Hrusha toob ühe sellise eelisena esile varade hoidmise kasutaja enda kontrolli all, mis võimaldab kasutajal säilitada oma varade üle esmase kontrolli. Ta hoiatab siiski, et kõik rahakotid selle mudeli järgi ei tööta ning vahetusteenustele, kaardimaksetele ja muule reguleeritud tegevusele kehtivad eraldi nõuded. Privaatvõtmete üle kontrolli omamine ei vabasta seotud teenuste suhtes kehtivatest reeglitest.

Lõppkokkuvõttes usub Trustee tegevjuht, et kasutajad ei vali tingimata suurimat ettevõtet, vaid toote, mida nad usaldavad ja mille puhul nad mõistavad vastutuse jaotust.

Mis takistab krüptokaartide kasutuselevõttu?

Isegi Coinbase, Bybit ja OKX ei paku krüptokaarte kõigis riikides. Hrusha selgitab, et probleem peitub keerukates protsessides, mis toimuvad kulisside taga.

„Kasutaja vaatenurgast tundub krüptokaart lihtne: sul on digitaalsete varade saldo ja maksmiseks kaart. Tegelikkuses osaleb igas tehingus mitu osapoolt. Nende hulka kuuluvad kaardi väljastaja, maksevõrk, pangandustaristu, vahetusteenuste pakkujad ja teised partnerid.”

Paljude mudelite puhul saavad kaupmehed maksed tavapärases fiat-valuutas, samal ajal kui krüptovara on maksete rahastamise allikas või konverteeritakse mingis etapis. Seetõttu ei tähenda krüptokaardiga maksmine, et kaupmees võtab krüptovaluutat otse vastu.

Hrusha nimetab kolme takistust:

• Riikidevahelised erinevused regulatsioonides ja tegevusnõuetes;
• Taristukulud;
• Läbipaistvate tasude ja limiitide vajadus.

MiCA: ühtsed reeglid ja nõuetele vastavuse hind

ELi krüptovarateenuste osutajate MiCA üleminekuperiood lõppes 1. juulil 2026, kuigi mõnes riigis lõppes see varem. Hrusha hindab regulatsiooni kahe kriteeriumi alusel: kasutajate kaitse ning võimalus säilitada konkurents ja innovatsioon.

„Reeglite ühtlustamine on eelis, kuid sellel on oma hind. Litsentsimine ja nõuetele vastavuse protsesside haldamine nõuavad märkimisväärseid ressursse. Väiksematele tehnoloogiameeskondadele võib sellest saada oluline takistus, mis tugevdab suurimate turuosaliste positsiooni.”

Ettevõtete jaoks on tegevuslubadel, riskijuhtimisel ja juriidilistel struktuuridel nüüd otsustav roll selle määramisel, milliseid teenuseid nad saavad pakkuda. Samal ajal toetab Hrusha tegelikele riskidele vastavate nõuete kehtestamist.

„Ettevõtete jaoks on rangetest reeglitest hullem vaid õiguslik ebakindlus. Tugev regulatiivne süsteem ei kehtesta üksnes kontrollimeetmeid, vaid võimaldab ka tooteid aastaid ette planeerida.”

Kuidas mõjutasid USDT piirangud kasutajaid

2024. aasta lõpus teatas Trustee teatavate USDT-ga seotud teenuste piiramisest Euroopa Majanduspiirkonnas. See tekitas ebamugavusi inimestele, kes olid harjunud kindla vara või ülekandemeetodiga.

Hrusha märgib, et stabiilcoinid erinevad üksteisest emitentide, reservide, lunastustingimuste, võrgustike ja riskide poolest.

„Oluline on siin mitte ajada segamini kaht eri küsimust. Esiteks vara enda õiguslik staatus. Teiseks see, kas konkreetsel juriidilisel isikul on konkreetses riigis õigus konkreetset teenust osutada.”

Isegi kui stabiilcoin vastab teatavatele regulatiivsetele nõuetele, ei anna see teenusepakkujale automaatselt õigust pakkuda kõiki sellega seotud tehinguid.

Hrusha ei usu, et selle segmendi tulevikku hakkab valitsema üksainus token. Tema sõnul sõltub kasutajate valik emitendi usaldusväärsusest, likviidsusest, tehingukuludest, ühilduvusest ja teenuse kättesaadavusest.

Ukrainas tegutsemise keerukus

Hrusha hinnangul vajab Ukraina virtuaalvarade turg suuremat õiguslikku selgust. Ühest raamseadusest ei piisa. Vaja on ka rakendusakte, selgelt määratletud järelevalveülesandeid, tegevuslubade andmise korda, maksureegleid ning krüptovaluuta-, makse- ja pangandusteenuste eristamist.

„Turg on juba olemas: siin on kasutajad, tehnoloogiaettevõtted ja Ukraina meeskonnad, kes arendavad rahvusvahelisi tooteid. Küsimus on selles, kas loome tingimused, mis muudavad selliste ettevõtete siin arendamise tasuvaks.”

Trustee jaoks ei ole oluline üksnes tehniline võimekus teenuseid pakkuda, vaid ka stabiilne tegevusmudel ja usaldusväärsed partnerid. Ettevõte uurib võimalusi pakutavate teenuste laiendamiseks, kuid pole ühegi uue teenuse turuletulekust teatanud.

Trustee asutaja Vadym Hrusha koos Ethereumi kaasasutaja Vitalik Buteriniga. Allikas: Trustee.

„Oleme valmis kaaluma teenuste valiku laiendamist, kui vajalikud tingimused on loodud. Praeguses etapis ei sooviks ma siiski lubada konkreetseid funktsioone ega tähtaegu.”

Hrusha sõnul on pikaajaline stabiilsus olulisem kui pelgalt teadaannete tegemine. Tema arvates võib Ukrainast saada konkurentsivõimeline jurisdiktsioon, kui regulatsioonid toimivad ka praktikas.

Kas enesehallatavad rahakotid võivad muutuda lihtsamaks?

2026. aasta juulis teatas Trustee Privy integratsioonist enesehallatavate krüptorahalahenduste arendamiseks. Ettevõtte tegevjuht näeb potentsiaali ühendada haldusteenuste lihtsus kasutajate kontrolliga oma varade üle.

„Tavakasutajad vajavad harjumuspärast kasutuskogemust: lihtsat alustamist, hõlpsat konto taastamist ja võimalikult vähe tehnilisi samme. Lihtsus ei tohi aga varjutada kõige olulisemat küsimust: kellel on tegelikult kontroll varade üle?”

Enesehallatava rahakoti puhul pole oluline, kas kasutaja logib sisse Google'i või Apple'i kaudu, vaid see, kuidas hallatakse privaatvõtmeid, kas kasutaja saab tehinguid iseseisvalt allkirjastada ning kas teenusepakkuja saab tema raha tema nõusolekuta kontrollida. Hrusha selgitab, et koostöö Privyga on samm sellise taristu arendamise suunas, mitte väide, et kõik väljakuulutatud funktsioonid on juba kõigile kasutajatele kättesaadavad.

Kuidas leida tasakaal rahapesuvastaste kontrollide ja finantsvabaduse vahel

Hrusha hinnangul on finantsseire pettuste ja rahapesu tõkestamiseks vajalik. Probleemid tekivad siis, kui nõuete täitmise kontroll jääb seaduskuulekatele kasutajatele arusaamatuks.

„Probleem tekib siis, kui seaduskuulekas inimene ei saa aru, miks tehing on viibinud, milliseid dokumente on vaja või kuidas kontroll toimub.”

Ta toetab riskipõhist lähenemist, mille puhul kontrollitakse põhjalikumalt suurema riskiga tehinguid, mitte ei panda kõigile ühesugust koormust.

Tema esitatud andmete kohaselt läbivad asjakohases valimis tõhustatud rahapesuvastase kontrolli ligikaudu 0,04% tehingutest. See näitaja puudutab konkreetselt tõhustatud kontrolli ega tähenda, et ülejäänud tehingud jääksid tavapärasest seirest välja.

Ettevõte pöörab tähelepanu ka kontrollide õigeaegsele läbiviimisele, selgele teabevahetusele ning võimalusele otsuseid edasi kaevata, kui seadus ja turvanõuded seda lubavad.

„Finantsvabadus ei tähenda reeglite puudumist. See tähendab võimalust reeglitest juba ette aru saada, oma varasid valitud mudeli alusel kontrollida ning oma huvide kaitseks kasutada prognoositavaid mehhanisme.”

Mis kujundab krüptoturu tulevikku?

Hrusha toob esile viis suundumust. Esimene on nihe spekuleerimiselt praktiliste rakenduste poole, sealhulgas ülekanded, maksed ja rahvusvahelised arveldused, mis on kasulikud nii turu tõusu- kui ka langusperioodil.

Teine suundumus on stabiilcoinide areng finantstaristuks, mis sõltub usaldusest emitentide vastu, reservide kvaliteedist, regulatsioonidest ja maksesüsteemidega lõimimisest. Kolmas suundumus on enesehaldus ilma tarbetu tehnilise keerukuseta, mida toetab turvaline konto taastamine.

Neljas suundumus on rangem regulatsioon, mis nõuab ettevõtetelt selgeid ärimudeleid, riskijuhtimist ja eri turgudel kehtivate reeglite järgimist.

Hrusha rõhutab eriti viiendat suundumust: tehisintellekti agendid, mis ei piirduks teabe analüüsimisega, vaid saaksid teha ka finantstehinguid.

„Praegu aitavad need juba teavet analüüsida ja otsuseid langetada. Järgmine etapp on päris finantstoimingute tegemine üksikisiku või ettevõtte nimel. Näiteks arvete tasumine, limiitide haldamine, ülekannete tegemine ja arveldused vastaspooltega.”

Sellistele agentidele tuleb aga määrata selged õigused ja piirangud, säilitada tegevuslogid, kaitsta väärkasutuse eest ning võimaldada ligipääs viivitamata tühistada. Hrusha usub, et plokiahel võib pakkuda nende toimingute jaoks programmeeritava aluse. Tema sõnul ei konkureeri omavahel üksnes tehisintellekti mudelid, vaid ka platvormid, mis suudavad intelligentsed süsteemid turvaliselt rahale ligi pääsema panna.

Rääkides tulevikutootest, mis on mõeldud 10 miljonile tehisintellekti agendile, selgitab ettevõtja, et see arv näitab turu võimalikku ulatust, mitte konkreetse kuupäeva prognoosi.

„Minu jaoks ei määra finantside tulevikku see, kui palju maksab mõni token aasta lõpus. Olulisem on see, kui hõlpsalt saavad inimesed ja nende tarkvaraabilised kasutada digitaalvarasid päriseluliste ülesannete täitmiseks.”