Eesti erakondade toetusreitingud süvendavad survet valitsusparteidele

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Erakondade toetuse surve valitsusele

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Krüptouudised

Finantsuudised

Maaklerite uudised

Reguleerivate asutuste uudised

Dan Blystone

03.06.2026

Eesti erakondade toetusreitingud süvendavad survet valitsusparteidele — Isamaa kasvatab toetust

Mai lõpu koondküsitlus näitab, et Isamaa kasvatab toetust ajal, mil Keskerakond ja sotsid liiguvad allapoole. Tulemused süvendavad survet valitsuskoalitsioonile enne järgmise aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi.

Tipphetked

Isamaa toetus tõusis mai lõpuks 1,2 protsendipunkti võrra, Keskerakonna ja sotside toetus langes vastavalt 1,2 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondade kogutoetus on 14,2 protsenti, opositsioonierakondade oma 75 protsenti, ning 67 protsenti hindab valitsuse tegevust halvaks või väga halvaks.
Kui toetus jääb praegusele tasemele, langeks Reformierakond tulevastel valimistel 13 kohale senise 37 asemel ning Eesti 200 kaotaks pääsu parlamenti.

Mai lõpu küsitluse põhinäitajad

Delfi Eesti teatel kajastavad viimased koondtulemused küsitlusperioodi 5. kuni 31. maini ning uuringus osales kokku 4000 valimisealist kodanikku. Isamaa toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra, samal ajal kui teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on langenud 1,2 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad sotsid 13,1 protsendiga, Reformierakond 12,3 protsendiga, Parempoolsed 6,5 protsendiga ja Eesti 200 1,9 protsendiga. Sotside toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra, mis lisab survet nii opositsiooni teisele suuremale jõule kui ka kogu valitsusleerile.

Kord kuus küsitakse vastajatelt ka arvamust valitsuse ja peaministri töö kohta. Viimaste tulemuste põhjal leiab 27 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi, samas kui 67 protsenti hindab valitsuse tegevust pigem halvaks või väga halvaks.

Valitsusparteide valimisrisk kasvab

Peaminister Kristen Michali tööga peaministrina on rahul 21 protsenti vastajatest, kuid 63 protsenti ei kiida tema tegevust heaks. Erakondliku toetuse vaates toetab koalitsioonierakondi kokku 14,2 protsenti ning opositsioonierakondi 75 protsenti vastajatest.

Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta märtsis ning praegused näitajad viitavad valitsusparteidele väga keerulisele väljavaatele. Tekstis toodud hinnangu järgi võiks Reformierakond saada 13 kohta, samal ajal kui Eesti 200 jaoks jääks parlamenti pääsemise uks suletuks.

See tähendaks järsku langust võrreldes praeguse riigikogu koosseisuga, kus Reformierakonnal on 37 kohta ja Eesti 200-l 13 kohta. Kui toetusnumbrid püsivad samas suurusjärgus, võib Eesti parteimaastikul enne valimisi süveneda võitlus nii juhtpositsiooni kui ka parlamentaarse ellujäämise pärast.

Meie varasemas loos Tallinna 2026. aasta lisaeelarve kiirmenetluse kohta selgitasime, et Reformierakonna fraktsioon peab linnavolikogus valitud ajakava liiga kiireks ning näeb selles läbipaistvuse ja kaasamise puudujääke. Fraktsioon taotles ka õiguskantsleri hinnangut, sest nende arvates ei jää volikogule, linnaosakogudele ega avalikkusele piisavalt aega eelarve mõjude sisuliseks analüüsiks ja muudatusettepanekute tegemiseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?