Riigikogu kiitis heaks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Viktoras Karapetjanc

02.06.2026

Riigikogu kiitis heaks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse — Riigikaitse seadus uueneb

Eesti uuendab kriisiohje ja riigikaitse õigusraamistikku, koondades kolm senist seadust ühtseks tervikuks, et parandada valmisolekut ja otsustuskorraldust eriolukordades. Muudatus täpsustab riigi, omavalitsuste ja sõjalise kaitse ülesandeid ning lükkab seaduse jõustumise 1. juulilt 1. oktoobrile.

Tipphetked

Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis ühendab hädaolukorra, erakorralise seisukorra ja riigikaitseseaduse, luues kriisijuhtimise ühtse raamistiku.
Seadus annab kohalikele omavalitsustele selged kohustused elutähtsate teenuste tagamisel, evakuatsiooni korraldamisel ning elanike teavitamisel kriisiolukorras.
Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral suureneb ning selle juhataja ametisse saamiseks on vaja riigikogu riigikaitsekomisjoni siduvat heakskiitu.

Kriisiohje ja juhtimise uus raamistik

Delfi Eesti teatel ühendab vastu võetud seadus hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse üheks tervikuks. Eesmärk on parandada kriisideks valmistumist ja nende lahendamist ning suurendada rolliselgust, et oleks täpsemalt määratud, kes ja mida kriisi ajal teeb.

Senine põhimõte jääb püsima, et igaüks valmistub eri kriisides oma ülesandeid täitma ning kriisi lahendamine algab samal tasandil. Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse juhul, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi saavutamist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise. Selle alusel koostavad teised asutused oma tegevusplaanid.

Mõju omavalitsustele ja riigikaitsele

Seadus annab kohalikele omavalitsustele selged kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, nagu veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine, evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Sõjalises kaitses suureneb kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse. Menetluse käigus muudeti ulatuslikult eelnõu peatükke, sätteid, pealkirja ja jõustumisaega, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.

Lisaks täiendati seadust riigikogu ja presidendi ülesannetega, senised julgeolekupoliitika alused muudeti julgeolekustrateegiaks ning täpsustati riigikaitse nõukogu koosseisu. Muutub ka kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord, sest edaspidi on selleks vaja riigikogu riigikaitsekomisjoni sisulist ja siduvat heakskiitu pärast kandidaadi ettekannet riigikogu täiskogus, ning seadusesse lisati eraldi peatükk sõjavangide kohtlemise kohta.

Meie varasemas loos Rumeenias toimunud Vene drooniintsidendist käsitlesime, kuidas Ukraina-vastase sõja kõrvalmõjud suurendavad julgeolekuriski NATO idatiival. Välisminister Margus Tsahkna rõhutas vajadust tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut, eriti õhukaitset, ning suurendada survet Venemaale uute ELi sanktsioonidega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?