Eesti haridussektor otsib õpetajate palgatõusu, samal ajal kui keelenõuete täitmine paraneb

Eesti haridussektor otsib õpetajate palgatõusu, samal ajal kui keelenõuete täitmine paraneb
Õpetajate palk ja keel

Eesti hariduspoliitikas püsib surve tõsta õpetajate töötasu, samal ajal kui koolides jätkub reform õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskuse parandamiseks. Kristina Kallase sõnul ei peaks õpetajad koos teiste riigipalgalistega kandma kasvava eelarvedefitsiidi koormat olukorras, kus teistes sektorites palgad tõusevad.

Tipphetked

  • Haridusminister Kristina Kallas rõhutab vajadust taastada õpetajate keskmise palga suhe Eesti keskmisse palka 2023. aasta tasemele järgmise aasta eelarves.
  • Õpetajate keelenõuetele vastavate töötajate arv langes 2024. aasta 1 800-lt praeguseks umbes sajani, viidates olulisele edusammule keelereformis.
  • Järgmine reformi fookus on koolides töötavate, ilma õpetaja kutseta, kuid hea aine- ja keeleoskusega inimeste metoodiliste oskuste arendamine ning kvalifikatsiooni tõstmine.

Õpetajate palgaootused ja eelarvesurve

Delfi Eesti teatel ütles haridusminister Kristina Kallas intervjuus, et järgmise aasta eelarves peaks miinimumina taastama õpetajate keskmise palga suhte Eesti keskmisse palka tasemele, mis oli 2023. aastal enne kaitsekulude tõstmist. Tema hinnangul ei peaks õpetajad, samuti päästjad ja politseinikud, sisuliselt oma taskust kinni maksma suurenevat eelarvedefitsiiti ajal, mil teistes sektorites palgad kasvavad.

Kallas märkis, et palju sõltub suve lõpu majandusprognoosist. Ta avaldab lootust, et uus hinnang näitab paremat pilti kui see, millest lähtuti riigieelarve strateegia koostamisel.

Keelereformi järgmine väljakutse koolides

Kallas ütles, et 2024. aastal oli 1 800 õpetajat, kes ei vastanud keelenõuetele, kuid praeguseks on see arv langenud umbes sajani. Tema sõnul on reform kahe aastaga aidanud saavutada olukorra, kus Eesti koolides õpetajad üldiselt oskavad eesti keelt.

Samas tõdes ta, et koolidesse on vahepeal tööle tulnud inimesi, kellel on küll hea keeleoskus ja ainealased teadmised, kuid puudub pedagoogiline pädevus ehk õpetaja kutse. Kallase sõnul on järgmine reformi väljakutse toetada nende inimeste metoodiliste oskuste arengut, suunata neid koolitustele ning aidata neil omandada õpetaja kutse või magistritaseme kvalifikatsioon.

Varem kirjutasime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanist sügisel juhtimisstruktuuri ümber korraldada ning luua innovatsiooni ja majandusarengu asekantsleri ametikoht. Selgitasime, et muudatuse eesmärk on muuta juhtimine selgemaks ja strateegiline otsustamine ühtlasemaks, kusjuures uus roll keskendub ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime toetamisele ning palgavahemikuks on kavandatud 5500–6100 eurot kuus.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.