Yulia Slavina

Parempoolsed nõuavad vastutust kaitseministeeriumi rahakasutuse kriisis

Parempoolsed nõuavad vastutust kaitseministeeriumi rahakasutuse kriisis
Kaitseraha kriis süveneb

Eesti kaitsekulude kasutamise üle puhkenud vaidlus teravneb, kui opositsioonierakond Parempoolsed seob valitsuse juhtimise usalduskriisiga riigikaitse rahastamises. Erakonna hinnangul vajavad maksumaksjad kiiret selgust, kas lisaks varem avalikuks tulnud 70 miljonile eurole võib küsimusi olla ka teiste riigikaitseks eraldatud vahendite kasutamise kohta.

Tipphetked

  • Parempoolsete esimees Lavly Perling süüdistas Reformierakonda ebaausas riigikaitsekulude kasutamises ja süstemaatiliste puuduste varjamises üle aasta.
  • Käimasolev kriminaaluurimine kestab 11 kuud, hõlmates küsimusi 70 miljoni euro kasutamise kohta Indiasse ning võimalikke muid väärkasutusi kaitseks eraldatud vahenditest.
  • Opositsiooni kriitika suurendab poliitilist survet valitsusele, nõudes suurendatud läbipaistvust riigikaitsesektori rahakasutuse uurimise ulatuses ja finantsmõjudes.

Parempoolsete süüdistused valitsuse aadressil

Delfi Eesti teatel ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling, et peaministri ja kaitseministri peamine ülesanne on anda inimestele kindlus, et riigikaitsesse suunatud raha kasutatakse ausalt. Tema sõnul on Reformierakond selles täielikult läbi kukkunud ning see kahjustab ühiskonna moraali.

Perling rõhutas, et kriminaaluurimine on tema sõnul kestnud juba 11 kuud. Ta väitis, et peaminister on olnud kursis süsteemsete puudustega riigikaitse varades, kuid on otsustanud kaitsekuludega seotud läbikukkumist avalikkuse eest varjata ning koos kaitseministriga vastutusest kõrvale hoida.

Perlingu sõnul ei tohiks avalikkus leppida lahendusega, kus vastutus jääb ainult kaitseministrile. Tema hinnangul peab lisaks Hanno Pevkurile vastutama ka peaminister Kristen Michal, sest valitsus ei ole enam kui aasta jooksul suutnud veenvalt tõestada, et riigikaitseraha ei ole võimalik väärkasutada.

Mõju usaldusele ja poliitiline surve

Perling ütles, et Eesti inimesed vajavad kiireid vastuseid selle kohta, kas lisaks Indiasse kantud 70 miljonile eurole on mitteotstarbekalt kasutatud ka muid riigikaitseks eraldatud vahendeid. Ta võrdles tekkinud olukorda varasema Johanna-Maria Lehtme skandaaliga, märkides, et seekord kannab võimaliku kahju annetajate asemel maksumaksja.

Parempoolsed arutasid olukorda ka erakonna juhatuses. Juhatuse hinnangul on tegemist järjekordse juhtumiga, kus Reformierakond on nende sõnul esitanud Eesti riigikaitse rahastamise kohta eksitava pildi, viidates varasematele vaidlustele uute maksude ja laenuraha kasutamise üle.

Erakonna kriitika viitab laiemale riskile, et kaitsesektori rahakasutuse küsimused võivad süvendada usaldusprobleeme nii valitsuse kui ka riigikaitse juhtimise suhtes. See võib suurendada poliitilist survet anda avalikkusele täpsem ülevaade käimasoleva uurimise ulatusest ja võimalikest finantsmõjudest.

Meie varasem ülevaade riigikontrolli auditist kaitseministeeriumi valitsemisalas käsitles korduvaid finantsjuhtimise ja sisekontrolli nõrkusi, mis suurendavad riigi raha ja vara väärkasutuse riski. Tõime esile puudused varade, varude ja lepingute arvestuses ning selgitasime, et ilma veenvate parandusteta võib see õõnestada usaldust kaitsevaldkonna kulutuste juhtimise ja järelevalve vastu.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.