Eesti kaitsetööstuse Milrem Roboticsi süütamine süvendab julgeolekuriske

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Milrem Roboticsi süütamine

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Artem Shendetskii

29.09.2026

Eesti kaitsetööstuse Milrem Roboticsi süütamine süvendab julgeolekuriske — Milrem Robotics süütamine

Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnul kinnitab kaitsepolitseiameti kogutud julgeolekuteave, et Milrem Roboticsi süütamine 15. augusti ööl oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaažiakt. Juhtum asetub laiemasse Euroopa-vastaste mõjutus- ja hirmutamistegevuste kampaaniasse, mille eesmärk on vähendada toetust Ukrainale ja survet Venemaale.

Tipphetked

Kaitsepolitseiamet kinnitas, et Milrem Roboticsi süütamine korraldati Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste poolt, viidates Moskva kasvavale meeleheitele.
Sabotaaži toimepanijad on vahi alla võetud ja Eesti julgeolekuasutused on suutnud ennetada mitmeid sarnaseid intsidente.
Eesti tugevdab valmisolekut ning jätkab Venemaa survestamist koos liitlastega sanktsioonide karmistamise ja Venemaa kodanike reisimispiirangute kaudu.

Julgeolekuasutuste hinnang ja valitsuse reaktsioon

Delfi Eesti teatel ütles Tsahkna, et kaitsepolitseiameti kogutud teabe põhjal saab täie kindlusega järeldada, et kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud tegevus. Tema sõnul näitab see Moskva kasvavat meeleheidet, kuna Ukraina-vastase agressiooni eesmärgid ei ole täitunud.

Tsahkna märkis, et Eesti on selliste rünnakute jaoks keeruline sihtmärk, sest julgeolekuasutused töötavad tema hinnangul tõhusalt. Ta lisas, et mitu sarnast sabotaažiakti on suudetud ära hoida ning Milrem Roboticsi süütamise toimepanijad on vahi alla võetud ega kujuta enam Eestile ohtu.

Surve Venemaale ja mõju piirkondlikule julgeolekule

Välisministri sõnul ei lase Euroopa end hirmutada ning püsib ühtsena, et Venemaa eesmärgid ei täituks. Eesti jätkab koos liitlaste ja partneritega Venemaa survestamist sanktsioonide karmistamise ning Venemaa kodanike Euroopasse reisimise piiramise kaudu, samal ajal kui toetus Ukrainale püsib tugev.

Tsahkna sõnul tugevdab Eesti pidevalt ka oma valmisolekut ja siseturvalisust, et sellistele tegevustele edukalt vastu seista. Ta lisas, et Eestil ja liitlastel säilib täielik õigus vastata niisugusele vaenulikule, vastutustundetule ja ohtlikule tegevusele.

Meie varasem ülevaade EL-i Venemaa-vastaste isikusanktsioonide pikendamisest keskendus otsusele muuta sanktsioonide ajaraam kuue kuu asemel 36 kuuks, et vähendada nende regulaarse ümberläbirääkimise riski. Samas käsitlesime Eesti rangemat joont, sh erapooletuks jäämist kahe Vene ärimehe nimekirjast eemaldamise küsimuses ning riiklike sanktsioonide kehtestamist Ališer Usmanovi ja Mihhail Fridmani suhtes, et hoida survet Kremlile ja agressiooni toetajatele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?