Eesti kaalub Dataseli uut kompromissettepanekut Ukraina laskemoona lepingu vaidluses

Eesti kaalub Dataseli uut kompromissettepanekut Ukraina laskemoona lepingu vaidluses
Eesti kaalub uut kompromissi

Eesti valitsus kaalub India ettevõtte Datasel värsket kompromissettepanekut seoses Ukraina jaoks hangitava laskemoona lepinguga. Kaitseminister Andrus Heremi sõnul võib sama summa eest olla endiselt võimalik saada Ukrainale vajalik moon, kuid ettepaneku üksikasju veel arutatakse.

Tipphetked

  • Eesti valitsus ja Ukraina hindavad Dataseli uut kompromissettepanekut, mille ettevõte esitas äsja seoses laskemoona lepingu vaidlusega.
  • Eesti riik oli teinud umbes 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõttele Datasel Ukraina jaoks moona hankimiseks, kuid lepingute täitmisel ilmnesid probleemid.
  • Riigikontroll ja Euroopa Prokuratuur uurivad RKIK tehinguid, mis tõid Eesti riigieelarvele lisariske ja viisid kaitseministri tagasiastumiseni 2. septembril.

Uus ettepanek ja valitsuse järgmised sammud

Delfi Eesti teatel ütles Herem valitsuse pressikonverentsil, et Dataseli kompromissettepanek on jätkuvalt laual ning Eesti hindab seda koos ukrainlastega enne järgmiste otsuste tegemist.

Herem vastas Eesti Ekspressi ajakirjaniku küsimusele, et ettevõte esitas Eestile uue ettepaneku. Ministri sõnul ei saa ta detailidesse minna ega summasid peast öelda, kuid viitas, et pakkumine on värske. Täpsustava küsimuse peale ütles ta, et tutvus ettepanekuga esimest korda sama päeva hommikul.

Septembri keskel saatis Datasel valitsusele, kaitseministeeriumile ja riigi kaitseinvesteeringute keskusele ettepaneku, millega ettevõte soovib olukorra lahendada ning on valmis tarnima kogu lepingus kirjas oleva moona. RKIK-i esindaja ütles toona, et sellised ettepanekud enam kuhugi ei vii, ning pakkumine lükati tagasi.

Lepingu riskid ja mõju kaitsehangetele

Dataseli juhtum jõudis avalikkuse ette septembri alguses, kui selgus, et Eesti oli maksnud India ettevõttele Ukraina jaoks mürskude hankimiseks umbes 70 miljonit eurot ettemaksu. Ettevõte ei olnud enne seda mürske müünud ning 2025. aasta kevadeks oli riigil selge, et lepingute täitmisega on tekkinud probleemid.

Riigikontroll leidis tänavu augustis, et RKIK oli kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutega võtnud Eesti riigieelarvele riske ja kohustusi. Neid tehinguid uurib praegu ka Euroopa Prokuratuur. Pärast skandaali puhkemist teatas toonane kaitseminister Hanno Pevkur 2. septembril, et astub ametist tagasi.

Meie varasem käsitlus riigikaitsehangete otsustusprotsessi ja riskijuhtimise küsimustest kirjeldas, kuidas teema jõudis riigikogu erikomisjoni terava tähelepanu alla. Artiklis keskenduti vastuolulistele selgitustele, hoiatustest hoolimata jätkunud probleemsetele tehingutele ning sellele, kuidas kujunesid kontaktid ja läbirääkimised hangetes osalenud ettevõtetega, sh Dataseli maksete ja dokumenteerimisega seotud küsimused.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.