Euroopa Komisjon eraldab 77 netonulltehnoloogia projektile 3,4 miljardit eurot

Traders Union
Kõik uudised
Geopoliitika ja kaubandus
ELi 3,4 miljardit eurot netonulltehnoloogiale

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Aleksandra Chaikina

11 tundi tagasi

Euroopa Komisjon eraldab 77 netonulltehnoloogia projektile 3,4 miljardit eurot — EL rahastab kliimaprojekte

ELi innovatsioonifondi rahastus toetab uut lainet tööstuse CO2-heite vähendamise projekte üle Euroopa 2025. aasta detsembris käivitatud taotlusvooru raames. Pakett hõlmab 23 Euroopa Majanduspiirkonna riiki ning selle eesmärk on tugevdada puhta tehnoloogia tarneahelaid, energiajulgeolekut ja ELi pikaajalisi kliimaeesmärke.

Tipphetked

Euroopa Komisjon eraldab ELi heitkogustega kauplemise süsteemist 77 netonulltehnoloogia projektile 3,4 miljardit eurot innovatsioonifondi teise taotlusvooru raames.
Väljavalitud projektid hõlmavad energiamahukaid tööstusharusid, taastuvenergiat, energiasalvestust, puhta tehnoloogia tootmist, väikeseid moodulreaktoreid ja otse õhust süsiniku kogumist ning kuus neist keskenduvad kriitilistele toorainetele netonulltööstuse määruse toetamiseks.
77 rahastatud projekti peaksid 10 aasta jooksul ära hoidma ligikaudu 290 miljoni tonni kasvuhoonegaaside heite tekkimise ning lepingud peaksid valmima 2027. aasta esimeseks kvartaliks.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Rahastuse ulatus ja projektide portfell

Nagu teatas Euroopa Komisjon, valiti innovatsioonifondi teise taotlusvooru raames 3,4 miljardi euro suuruse toetuse saajateks 77 netonulltehnoloogia projekti. Rahastus pärineb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ning on suunatud tehnoloogiatele, mille eesmärk on tugevdada Euroopa tööstuslikku konkurentsivõimet ja edendada puhast üleminekut.

Väljavalitud projektid hõlmavad energiamahukaid tööstusharusid, taastuvenergiat, energiasalvestust, puhta tehnoloogia tootmist, netonullheitega liikuvust, kriitiliste toorainete töötlemist ja ringlussevõttu, täiustatud alternatiivkütuseid ning tööstuslikku süsinikuhaldust. Praegune voor hõlmab esimest korda ka väikese moodulreaktori projekti ning otse õhust süsiniku kogumise ja säilitamise projekti.

Valikusse kuulub kuus kriitiliste toorainete projekti, mis toetavad netonulltööstuse määruse ja RESourceEU tegevuskava poliitilisi prioriteete. Komisjoni sõnul peaksid need projektid tugevdama puhta tehnoloogia rakenduste, sealhulgas haruldaste muldmetallide püsimagnetite ja akude tarneahelaid.

Kliimamõju ja järgmised sammud

Komisjoni hinnangul võivad 77 projekti esimese 10 tegevusaasta jooksul ära hoida ligikaudu 290 miljoni tonni kasvuhoonegaaside heite tekkimise. Komisjoni sõnul võrdub see ligikaudu ühe tonni CO2-heite vähendamisega iga sekundi järel kümne aasta jooksul, aidates kaasa ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele.

Taotlusvoor toetab viit kategooriat: suuremahulised, keskmise mahuga ja väiksemahulised üldised CO2-heite vähendamise projektid ning puhta tehnoloogia tootmise ja pilootprojektid. Kõigile viiele kategooriale esitati rohkem taotlusi, kui rahastada suudeti, mis näitab tööstuse jätkuvat nõudlust toetuse järele puhaste tehnoloogiate laiendamiseks Euroopas.

Veel 84 projekti läbisid hindamisprotsessi, kuid ei saanud olemasolevast eelarvest rahastust; neile ja 77 väljavalitud projektile antakse STEP-märgis, et aidata kaasata alternatiivset avalikku ja erasektori rahastust. Veel 160 taotlust ei ole toetuse saajad, kuid neil on jätkuvalt õigus saada Euroopa Investeerimispangalt projektiarendustoetust, mis pakub tehnilist ja finantsnõustamist projekti valmisoleku parandamiseks.

Rahastamiseks valitud projektide edendajad on nüüd kutsutud alustama toetuslepingute ettevalmistamist Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusametiga. Komisjon ja projektide edendajad peavad selles etapis lõplikult kokku leppima eelarved, ajakavad, tulemused ja õiguslikud vastutused ning protsessi tulemus avaldatakse 2027. aasta esimeses kvartalis.

Varasemas artiklis käsitlesime Hiina seisukohta hoida haruldaste muldmetallide tarned Euroopasse jätkuvana isegi juhul, kui USA ja Hiina ajutist kaubandusvaherahu ei pikendata pärast jaanuari. Samuti märkisime, et Brüssel ja Peking jätkasid kaubandusläbirääkimisi, sealhulgas nn rohelise kanali lähenemise üle, mille eesmärk on säilitada juurdepääs kriitilistele materjalidele, mis on Euroopa tööstuslike tarneahelate aluseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?