Euroopa finantsvastupidavuse tegevuskava keskendub stabiilsusele ja majanduskasvule

Euroopa finantsvastupidavuse tegevuskava keskendub stabiilsusele ja majanduskasvule
Euroopa stabiilsuse tegevuskava

Viisteist aastat pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomist euroala riigivõlakriisi ajal seisab Euroopa endiselt silmitsi kattuvate majanduslike, geopoliitiliste ja kliimaga seotud šokkidega. Poliitikakujundajate ülesanne on nüüd hoida finantssüsteem stabiilsena, säilitades samal ajal tingimused investeeringuteks ja majanduskasvuks kogu euroalal.

Tipphetked

  • Euroopa pangad on tänu tugevamale kapitaliseeritusele ja rangemale järelevalvele näidanud üles vastupidavust hiljutiste šokkide, sealhulgas pandeemia, Ukraina sõja ja kõrgemate intressimäärade ajal.
  • EKP prognoosib euroala majanduskasvuks 0,9% 2024. aastal ja 1,4% 2027. aastaks ning inflatsiooni langust 3,0%-lt 2024. aastal 2,1%-ni 2028. aastaks.
  • Tõusvad energiahinnad ja pikaajalised intressimäärad suurendavad inflatsiooniriske ja ebakindlust, mistõttu tuleb jätkuvalt olla regulatiivselt valvas tekkivate haavatavuste suhtes.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Riskiväljavaade 15 aasta järel

Nagu selgitas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, on ELi makrotasandi usaldatavusraamistik tugevnenud pärast seda, kui üleilmne finantskriis paljastas ELi järelevalve nõrkused ja tõi esile kogu süsteemi hõlmava tasakaalustamatuse ohud.

ESRB 15. aastapäeva tähistavas kõnes märgitakse, et Euroopa finantssüsteem on seni pidanud vastu pandeemiale, Venemaa sõjale Ukrainas, energiakriisile ning intressimäärade järsule tõusule 2022. ja 2023. aastal. Euroopa pangad on neid šokke suhteliselt hästi üle elanud tänu tugevamale kapitaliseeritusele, rangemale järelevalvele ja paremale riskijuhtimisele.

Kõnes hoiatatakse ka, et vastupidavus ei ole püsiv. Tipptehnoloogiline tehisintellekt võib kiirendada küberrünnakuid, samal ajal kui kliimamuutused ja geopoliitilised pinged ohustavad jätkuvalt finantsstabiilsust ja majandust laiemalt.

Majanduskasv ja inflatsioon on endiselt surve all

Laiem sõnum on, et finantsstabiilsuse poliitika peab toetama tootlikke investeeringuid, olles samal ajal tähelepanelik liigse võimenduse ja ülehinnatud varade suhtes. See tasakaalustamine muutub üha olulisemaks, kuna uued šokid mõjutavad hindade ja majandusaktiivsuse väljavaadet.

EKP septembriprognooside kohaselt kasvab euroala majandus tänavu 0,9% ja 2027. aastal 1,4%, samal ajal kui inflatsioon peaks langema tänavuselt 3,0%-lt 2,1%-ni 2028. aastal. Samal ajal suurendavad viimaste nädalate kõrgemad energiahinnad ja tõusvad pikaajalised intressimäärad ebakindlust: energiahindade tõus suurendab inflatsiooniriske isegi siis, kui rangemad finantstingimused pärsivad majanduskasvu.

Hinnang viitab sellele, et Euroopa finantsvastupidavus püsib tugev, kuid poliitikakujundajad seisavad endiselt silmitsi väga ebakindla keskkonnaga. Nii reguleerijate kui ka turgude jaoks jääb rõhk ennetusele ning tekkivate haavatavuste piisavalt varasele tuvastamisele, et piirata kahju nende realiseerumise korral.

Meie varasem artikkel euroala inflatsioonisurvest ja finantsstabiilsuse riskidest tõi esile, kuidas energiahindade tõus võib hoida inflatsiooni EKP eesmärgist märkimisväärselt kõrgemal, samal ajal kui kõrgemad pikaajalised laenukulud karmistavad finantstingimusi ja pärsivad majanduskasvu. Samuti märgiti, et pingelised tehisintellektiga seotud varade hinnatasemed ja tehnoloogiasektori suur laenukoormus võivad võimendada turu volatiilsust, kui korrektsioon kandub üle laiematele aktsia- ja krediiditurgudele.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.