UNCTAD: arenguriigid saavad bioloogilise mitmekesisusega seotud kaubandusest rohkem väärtust luua

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
UNCTAD elurikkuse kaubandusest

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Dmytro Kharkov

2 tundi tagasi

UNCTAD: arenguriigid saavad bioloogilise mitmekesisusega seotud kaubandusest rohkem väärtust luua — Elurikkuse kaubanduse väärtuse suurendamine

Kuna bioloogilisel mitmekesisusel põhinevate toodete osakaal üleilmses kaubakaubanduses kasvab, saavad arenguriikide majandused endiselt vaid piiratud osa turu kõrgema lisandväärtusega tegevustest. Uus ÜRO analüüs leiab, et kohaliku lisandväärtuse suurendamiseks ja loodusvarade kaitsmiseks on vaja kaubandus-, tööstus- ja elurikkuse poliitikate tugevamat kooskõlastamist.

Tipphetked

UNCTAD teatab, et bioloogilisel mitmekesisusel põhinevad tooted moodustasid 2024. aastal 17,3% üleilmsest kaubakaubandusest ja eksport ulatus ligi 3,8 triljoni dollarini, kuid arenguriikide osakaal sellest väärtusest oli vaid 35%.
Aafrika ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond, kus asub umbes kaks kolmandikku üleilmsest bioloogilisest mitmekesisusest, andsid elurikkusel põhinevate toodete üleilmsest ekspordist vastavalt vaid 3% ja 11%, võrreldes Euroopa 49%-ga.
Aafrika araabia kummi eksporditi 2024. aastal hinnaga 2,28 dollarit kg kohta, kuid kõrge sissetulekuga turgudel imporditi seda hinnaga 6,50 dollarit kg kohta, mis toob esile lisandväärtuse lõhed ja takistused, näiteks kuni 16,1% tariifid looduslikele alternatiividele.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Poliitiline tegevuskava enne ÜRO elurikkuse konverentsi

Nagu teatab UN Trade and Development, käsitleb organisatsiooni uusim Global Trade Update seda, kuidas kaubanduspoliitika ja investeeringud võivad aidata arenguriikidel vähendada elurikkusel põhineva kaubanduse lõhesid, kaitstes samal ajal bioloogilist mitmekesisust.

Aruanne avaldati enne 2026. aasta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi, mis toimub 19.–30. oktoobrini Armeenias Jerevanis. Kohtumisel vaadatakse läbi edusammud Kunmingi-Montreali ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku ning selle 2030. aastaks elurikkuse vähenemise peatamise ja tagasipööramise eesmärgi täitmisel.

UNCTADi andmetel moodustasid bioloogilisel mitmekesisusel põhinevad tooted 2024. aastal 17,3% üleilmsest kaubakaubandusest ning umbes 1 800 sellise toote eksport ulatus ligi 3,8 triljoni dollarini. Arenguriikide osakaal sellest kogusummast oli siiski vaid umbes 35%, kuigi paljudes neist asuvad kaubanduse aluseks olevad bioloogilised ressursid.

Aruande järgi ei seisne peamine küsimus üksnes ekspordi suurendamises, vaid ka suurema osa väärtuse säilitamises tootjariikides töötlemise, tootmise, tootearenduse ja ringkasutuse kaudu. Selle tasakaalu saavutamiseks on vaja kaitsemeetmeid, seaduslikku juurdepääsu, õiglast ja võrdset kasu jagamist, tugevamat tootmisvõimekust, juurdepääsu tehnoloogiale, piirkondlikku ja kaubanduskoostööd, kestlikke kaubandustavasid ning taskukohast rahastamist.

Ekspordilõhed ja tõkked tootjariikidele

Aafrika ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond, kus asub kokku ligikaudu kaks kolmandikku üleilmsest bioloogilisest mitmekesisusest, annavad elurikkusel põhinevate toodete üleilmsest ekspordist vastavalt vaid 3% ja 11%, võrreldes Euroopa majanduste 49%-ga. UNCTADi sõnul näitab see lõhe, kuidas loodusvarade poolest rikkad riigid jäävad sageli üleilmsete tarneahelate kõrgema lisandväärtusega etappidest kõrvale.

Aruandes tuuakse kaotatud lisandväärtuse võimaluse ühe näitena välja araabia kumm. 2024. aastal eksportisid Aafrika majandused seda toodet kõrge sissetulekuga turgudele keskmise hinnaga 2,28 dollarit kilogrammi kohta, samal ajal kui sama toote import nendelt turgudelt maksis keskmiselt 6,50 dollarit kilogrammi kohta.

UNCTAD osutab arenguriikide tootjate ja väikeettevõtete takistustena ka tariifidele, keerukatele regulatsioonidele, ebavõrdselt jaotunud kestlikkusnõuete täitmise kuludele ning piiratud juurdepääsule rahastamisele. Plastiku looduslikele alternatiividele, sealhulgas puuvillast, džuudist, kanepist ja paberist toodetele, võivad kehtida keskmised imporditariifid kuni 16,1%, mis on aruande kohaselt võrreldavad paljudele plasttoodetele kehtestatud tollimaksudega või neist kõrgemad.

Ülevaates viidatud analüüs näitab, et enamiku vaadeldud kestlikkusstandardite puhul kannavad tootjad nii rakendamis- kui ka sertifitseerimiskulusid, saades ostjatelt või valitsustelt vähe toetust. UNCTADi sõnul pakub eelseisev konverents õigeaegset võimalust muuta need küsimused konkreetseteks kohustusteks, mis seovad kaubanduse tihedamalt bioloogilise mitmekesisuse, kestliku arengu ja kaasava majanduskasvuga.

Meie varasem ülevaade ELi püüdlustest piirata PET-plasti importi selgitas, kuidas mitu liikmesriiki kutsusid Euroopa Komisjoni üles kaaluma kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalikku riigipõhiste kvootide kehtestamist ja suuremaid tariife kindlaksmääratud piirmäärasid ületavatele kogustele. Samuti märgiti, et pärast varasemaid dumpinguvastaseid tollimakse Hiina PET-vaigule nihkus pakkumine eksportijate, nagu Türgi, Vietnami ja Egiptuse suunas, peegeldades ELi kaubanduskaitsevahendite laiemat kasutamist kasvavate kaubanduspingete tingimustes.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?