OECD: põllumajandustoetused kasvavad, turgu moonutavate meetmete osakaal püsib suur

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
OECD: põllumajandustoetused kasvavad

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Elena Nikulina

Eile

OECD: põllumajandustoetused kasvavad, turgu moonutavate meetmete osakaal püsib suur — OECD: põllumajandusabi moonutab turgu

56 riigi põllumajandustoetused saavutasid 2023–2025 rekordtaseme, kuna valitsused reageerisid korduvatele šokkidele suurema lühiajalise abiga. OECD sõnul tuleb peaaegu pool sellest toetusest endiselt meetmetest, mis moonutavad tootmist ja kaubandust, samal ajal kui investeeringud pikaajalisse vastupanuvõimesse ei vasta sektori vajadustele.

Tipphetked

OECD andmetel ulatus põllumajanduse kogutoetus aastatel 2023–2025 rekordilise 885 miljardi USA dollarini aastas, kasvades eelmise perioodiga võrreldes 121 miljardi USA dollari võrra ja pöörates tagasi pikaajalise langustrendi.
Turgu moonutavad meetmed moodustavad peaaegu poole kõigist toetustest: tärkava majandusega riigid eelistavad hinnatoetusi, OECD riigid aga valitsuse otsekulutusi, näiteks erakorralist katastroofiabi.
Kõrgemate toiduhindade tõttu kannavad tarbijad aastas 204 miljardi USA dollari suurust netokulu, samal ajal kui põllumajanduse tootlikkuse kasv aeglustus aastatel 2014–2023 0,8%-ni ja avaliku sektori investeeringud innovatsioonisüsteemidesse langesid 0,5%-ni toodangu väärtusest.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Rekordilised toetused ja poliitikameetmete koosseis

OECD andmetel selgub organisatsiooni väljaandest „Agricultural Policy Monitoring and Evaluation 2026“, et sektori kogutoetus oli aastatel 2023–2025 keskmiselt 885 miljardit USA dollarit aastas ehk 121 miljardit USA dollarit rohkem kui sellele eelnenud kaheaastasel perioodil. Kasv pööras tagasi aastakümneid kestnud toetuste vähenemise võrreldes tootmismahuga: toetused suurenesid 56 hõlmatud riigis 17,6%-lt 19,1%-ni põllumajandustoodangu väärtusest.

Peaaegu pool toetustest antakse endiselt vormis, mis moonutab kõige tõenäolisemalt tootmist ja kaubandust. Nende hulka kuuluvad meetmed, mis mõjutavad turuhindu, subsideerivad tootmissisendeid või seovad toetused toodangu mahuga. OECD sõnul kasutavad tärkava majandusega riigid rohkem poliitikameetmeid, millega hoitakse kodumaiseid põllumajandushindu maailmaturuhindadest kõrgemal, samal ajal kui OECD riigid toetuvad rohkem valitsuse otsekulutustele, näiteks erakorralisele katastroofiabile.

OECD peasekretär Mathias Cormann ütleb, et suuremad toetused ei too automaatselt paremaid tulemusi, ning hoiatab, et turgu moonutavad meetmed suurendavad perede kulusid ja vähendavad tõhusust. Ta kutsub üles investeerima rohkem innovatsiooni ja taristusse, et põllumajandustootjad saaksid väiksemate ressurssidega rohkem toota ning tulevasteks šokkideks paremini valmistuda.

Tarbijate kulud ja pikaajalise vastupanuvõime puudujääk

Raporti kohaselt kannavad tarbijad märkimisväärse osa koormast kõrgemate toiduhindade näol. Poliitikameetmed, millega hoiti kodumaised toiduhinnad rahvusvahelisest tasemest kõrgemal, tekitasid aastatel 2023–2025 tarbijatele hinnanguliselt 204 miljardi USA dollari suuruse netokulu aastas, sest lisakulutused toidule ületasid majapidamistele antud eelarvetoetust.

OECD sõnul ei käi investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja taristusse sektori vajadustega sammu, samal ajal kui põllumajanduse tootlikkuse kasv aeglustub. Tootlikkuse aastane kasv langes 1,8%-lt aastatel 1991–2000 0,8%-ni aastatel 2014–2023, samal ajal kui avaliku sektori investeeringud põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteemidesse vähenesid 0,9%-lt aastatel 2000–2002 0,5%-ni põllumajandustoodangu väärtusest aastatel 2023–2025.

Raportis esitatakse üle 150 riigipõhise soovituse ja tuuakse välja neli reformi prioriteeti. Nende hulka kuuluvad hindasid ja kaubandust moonutavatest toetustest sõltuvuse vähendamine, süsteemse riskijuhtimise tugevdamine, teadusuuringutesse ja muudesse avalikesse hüvedesse tehtavate investeeringute suurendamine ning põllumajanduspoliitika parem kooskõlla viimine kestlikkuse eesmärkidega.

Meie varasemas artiklis Mario Draghi poliitikat puudutava hoiatuse kohta uurisime, kuidas range rahapoliitika ja eelarvepiirangud võivad lõpuks õõnestada pikaajalise kasvu ja tarnešokkidele vastupidavuse tagamiseks vajalikke investeeringuid. Märkisime, et tema hinnangul peaksid keskpangad hoidma inflatsiooni kontrolli all, vältides samal ajal selliseid intressimäärade arengusuundi, mis suurendavad tarbetult kapitali hinda ning pidurdavad innovatsiooni ja tootlikkust.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?