San Marino IMF-i missioon tõstab 2026. aasta ülevaate järel esile eelarve- ja pangandusreformide prioriteedid
San Marino astub uude poliitikaetappi, kus majanduskava kujundavad vastupidav majanduskasv, väiksem riigivõlg ja uus ELi assotsieerimisleping. IMF-i sõnul tuleb neid saavutusi nüüd tugevdada range eelarvepoliitika, hoolikalt ajastatud reformide ja pangandussektori haavatavuse vähendamiseks tehtava edasise tööga.
Tipphetked
- IMF prognoosib San Marino reaalse SKP kasvuks 2025. aastal 1,5% ja 2026. aastal 1,3%, mida toetavad sisenõudlus, töötleva tööstuse eksport ja turism.
- San Marino eelarvetulemus paraneb: 2025. aastal prognoositakse esmaseks eelarveülejäägiks 3,8% SKPst ning riigivõlg langeb 59,8%-ni SKPst.
- 2026. aasta aprillis emiteeritud 350 miljoni euro suurune viieaastane eurovõlakiri fikseerib kupongimääraks 3,6%, pikendab lunastamistähtaegu 2031. aastani ja vähendab sõltuvust kodumaiste pankade rahastusest.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
ELiga lõimumine ja lähiaja majandusväljavaade
Nagu Rahvusvaheline Valuutafond teatas, leidis selle töötajaskond pärast 26. oktoobrist 5. novembrini 2026 ametivõimudega peetud kohtumisi, et San Marino majandus on endiselt vastupidav. Äsja allkirjastatud ELi assotsieerimisleping loob fondi sõnul ajaloolise võimaluse tootlikkuse suurendamiseks, institutsioonide tugevdamiseks ja Euroopa turuga lõimumise süvendamiseks.Fondi sõnul tuleks rakendamine hoolikalt ajastada, et see vastaks majanduslikele prioriteetidele ja väikeriigi haldussuutlikkusele. Peamiste reformivaldkondadena tõi fond esile õigusnormide ühtlustamise, ELi acquis’ ülevõtmise, avaliku halduse ajakohastamise ja pangandussüsteemi vastupidavust tugevdavad meetmed.
Reaalne SKP kasvab hinnanguliselt 2025. aastal 1,5% ja prognoosi kohaselt 2026. aastal 1,3%, mida toetavad sisenõudlus, töötleva tööstuse eksport ja turism. IMF-i sõnul majandusaktiivsus aasta esimestel kuudel nõrgeneb. Märtsis kehtestatud ja 30. novembrini 2026 pikendatud kütusehinnatoetused aitavad küll hinnasurvet leevendada, kuid vähendavad samal ajal eelarveruumi muude prioriteetsete kulutuste, sealhulgas investeeringute jaoks.
Väljavaade on endiselt soodne, kuid IMF-i sõnul kalduvad riskid rahvusvahelise ebakindluse ja riigisisese finantssektori haavatavuse tõttu negatiivse poole. Kasv aeglustub prognoosi kohaselt 2027. aastal 1,0%-ni, enne kui taastub keskpika perioodi potentsiaalsele tasemele 1,3%. Inflatsioon ulatub 2026. aastal eeldatavalt keskmiselt 2,5%-ni ja kiireneb 2027. aastal 3,5%-ni, kuna energiahindade mõju kandub edasi ning eelarvetoetused järk-järgult kaotatakse.
Võlahaldus ja pangandussüsteemi vastupidavus
IMF-i esialgsete hinnangute kohaselt paraneb eelarvetulemus jätkuvalt: esmane eelarveülejääk pärast pangatoetuse mahaarvamist ulatus 2025. aastal 3,8%-ni SKPst ja riigivõlg langes 59,8%-ni SKPst. Fondi sõnul aitaks esmase eelarveülejäägi hoidmine keskpikas perspektiivis ligikaudu 2,5% juures SKPst võlga veelgi vähendada, eelarveruumi taastada ning kaitsta majandust välis- ja finantssektori šokkide eest.IMF tõi esile ka San Marino 2026. aasta aprillis emiteeritud 350 miljoni euro suuruse viieaastase eurovõlakirja, mis on oluline samm finantseerimisriskide vähendamisel. Fondi sõnul märgiti emissioon mitu korda üle, fikseeriti kupongimääraks ligikaudu 3,6%, vähendati sõltuvust kodumaistest pankadest eelarve rahastamisel ja pikendati võlakirjade lunastamistähtaegu 2031. aastani.
Fondi sõnul hõlmavad edasised eelarveprioriteedid nüüdisaegse käibemaksusüsteemi rakendamist, kulutõhususe parandamist, hästi valitud avaliku sektori investeeringute suurendamist, pensionireformi vananemisega seotud kulude ohjeldamiseks ning ELiga lõimumisega kaasneva halduskoormuse täielikku arvestamist eelarves. Samuti toetas fond digiteerimise jätkamist ja avaliku sektori sihipärast värbamist, et toetada reformide rakendamist keskpika perioodi jätkusuutlikkust kahjustamata.
Pangandussektori kohta ütles IMF, et likviidsus ja varade kvaliteet paranevad: viivislaenude maht väheneb ja varahaldusettevõtte (Asset Management Company) laekumised ületavad ootusi. Haavatavus püsib siiski suur, sest pankade edusammud on ebaühtlased, mõne asutuse kapitali- ja likviidsuspuhvrid on piiratud ning pärandvarad pärsivad jätkuvalt kasumlikkust.
Poliitikaprioriteetide hulka kuuluvad eraldiste suurendamine, maksejõuetusõiguse ajakohastamine, rahvusvaheliste raamatupidamisreeglitega tihedam kooskõla, tugevamad kapitaliplaanid ja edasised sammud tegevustõhususe parandamiseks. IMF tervitas ka 2026. aasta kokkulepet, mille alusel pääseb San Marino keskpank Itaalia Panga kaudu ligi EKP EUREP-i tagasiostutehingute rahastamisvõimalusele, ning kavandatud Baseli III likviidsusstandardite rakendamist alates 2027. aastast. Need sammud peaksid tugevdama finantsturvavõrku ja toetama järkjärgulist lähenemist ELi pangandusreeglitele.
Mario Draghi hoiatus võla, inflatsiooni ja majanduskasvu vahelise kompromissi kohta tõi esile, kuidas intressimäärade hoidmine majanduskasvust kõrgemal liiga kaua võib võladünaamikat halvendada ja suurendada survet poliitikale, mis talub kõrgemat inflatsiooni. Oleme varem käsitlenud tema seisukohta, et keskpangad peaksid seadma esikohale hinnastabiilsuse, vältides samal ajal tarbetult piiravat intressimäärade trajektoori, mis võib lämmatada tootlikke investeeringuid ja pikaajalist tootlikkuse kasvu. Samuti viitas ta ELi turu lõimumisele ja sihipärasele tööstuspoliitika toetusele, sealhulgas strateegiliste investeeringute riskide vähendamiseks mõeldud rahastamisele, mis täiendavad rahapoliitikat majanduskasvu hoidmisel.
Viimased IMF uudised
- Forex
- Crypto