IMF: Roheneemesaared püsivad laenuprogrammide raames kursil, samal ajal kui eelarveriskid on jätkuvalt tähelepanu all

Traders Union
Kõik uudised
Finantsasutused
IMF: Roheneemesaared – ülevaade laenuprogrammist

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Anton Kharitonov

Eile

IMF: Roheneemesaared püsivad laenuprogrammide raames kursil, samal ajal kui eelarveriskid on jätkuvalt tähelepanu all — Roheneemesaared edenevad IMFi programmides

Roheneemesaared hoiavad tugevat majanduskasvu ja ohjeldavad inflatsiooni, edenedes samal ajal IMF-i toetatud rahastamisprogrammide ülevaatustega. Fondi sõnul panevad riigi kindla välispositsiooni ja eelarvetulemused proovile kulusurve, toetustega seotud riskid ning vajadus jätkata riigiettevõtete reformimist.

Tipphetked

Roheneemesaartel kasvas reaalne SKP 2026. aasta esimesel poolel aastavõrdluses 7,6%, inflatsioon oli 1,5% ning rahvusvaheliste reservide maht ulatus oktoobri lõpus 1,17 miljardi euroni.
IMF märgib, et eelarvetulemused olid septembrini head, kuid hoiatab, et 2027. aasta eelarve ambitsioonikad maksuvälise tulu prognoosid, suuremad kulutused ja uued toetused võivad piirata eelarvepaindlikkust.
IMF rõhutab, et riigiettevõtete reformimist tuleb jätkata, auditeeritud aruanded tuleb avaldada õigel ajal ning valitsuse antud garantiide üle tuleb rangemat järelevalvet teha, kuna riigiettevõtete võlg põhjustab eelarveriske.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Programmiülevaates tõstetakse esile majanduskasvu ja eelarvesurvet

Nagu teatas Rahvusvaheline Valuutafond, püsib 28. oktoobrist 6. novembrini Roheneemesaari külastanud IMFi töötajate missiooni sõnul majandus üleilmsetest energiahindade šokkidest ja väliskeskkonna ebakindlusest hoolimata vastupidavana. Samal ajal jätkuvad arutelud lahendamata poliitika- ja tehnilistes küsimustes laiendatud krediidiliini ning vastupidavuse ja kestlikkuse rahastu programmide raames.

Martin Schindleri juhitud missiooni sõnul kasvab reaalne SKP 2026. aasta esimesel poolel aastavõrdluses 7,6%, mida toetavad sisenõudlus ja turism. Inflatsioon oli septembrini keskmiselt 1,5%, jooksevkonto ülejääk ulatus esimesel poolaastal 0,8%-ni SKPst ning rahvusvahelised reservid kasvasid oktoobri lõpus ligikaudu 1,17 miljardi euroni, mis katab üle seitsme kuu prognoositava impordi.

IMFi sõnul püsis eelarvetulemus septembri lõpuni tugeva maksutulu ja kulude distsiplineeritud täitmise toel hea, kuid fond hoiatab, et eelarvedistsipliini hoidmine kogu 2026. aasta ülejäänud aja jooksul on kriitilise tähtsusega. 2027. aasta eelarve eesmärk saavutada esmane ülejääk ligikaudu 3 miljardit CVE-d ehk 0,9% SKPst on tervitatav, kuid ambitsioonikad maksuvälise tulu eeldused, suuremad jooksvad kulud ja uued laiapõhjalised toetused võivad vähendada võimalusi tulevaste šokkidega toime tulla.

Riigiettevõtete läbipaistvus ja toetuste reform on jätkuvalt olulised

Fondi sõnul peaks Roheneemesaared energiahindade šoki taandudes ajutistest toetusmeetmetest järk-järgult loobuma ning suunama abi samal ajal paremini haavatavatele leibkondadele. Samuti toob fond esile ametivõimude juulis tehtud otsuse taastada automaatne kütusehindade indekseerimine, mis aitab piirata eelarveriske ja säilitada hinnakujundusmehhanismi.

Riigiettevõtete reformimine on ülevaatuse keskne teema. IMF tervitab TACV 2022. aasta auditeeritud finantsaruannete avaldamist ning märgib, et suurte riigiettevõtete veel avaldamata auditeeritud aruannete valmimiseks ja avaldamiseks tuleks koostada konkreetne, selge tähtajaga kava. See parandaks läbipaistvust ja tugevdaks ametivõimude suutlikkust tingimuslikke kohustusi jälgida.

Missiooni sõnul on oluline ka valitsuse antud garantiide järelevalve, sest riigi tagatud võlg põhjustab jätkuvalt eelarveriske, eelkõige sektorites, kuhu on koondunud nõrgema majandusliku seisuga riigiettevõtted. Lisaks lähiaja eelarvejuhtimisele aitaksid IMF-i sõnul elektri- ja veesektori reformid, ettevõtluskeskkonna parandamine, laiem juurdepääs rahastamisele ning riigi rolli vähendamine äritegevuses toetada erasektori juhitud majanduskasvu, investeeringuid ja töökohtade loomist.

Riikide laenuvõtmise riskid kõrgemate intressimäärade keskkonnas olid meie varasema kajastuse teemaks, kuna püsivad geopoliitilised pinged ja suured eelarvekulutused võivad valitsuste eelarveruumi ahendada. Märkisime, et arenevad ja piiririigid on eriti haavatavad, sest võlateeninduskulud kasvavad sageli tuludest kiiremini, kui energia- ja toiduhinnašokid hoiavad inflatsiooni ning rahastamiskulud kõrgel.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?