EHL viib õpetajate palgavaidluse riikliku lepitajani enne 2027. aasta palgaeesmärki

Traders Union
Kõik uudised
Regulaatorid
EHL õpetajate palgavaidlus 2027

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Igor Krasulya

26.10.2026

EHL viib õpetajate palgavaidluse riikliku lepitajani enne 2027. aasta palgaeesmärki — Õpetajate palk vaidluses

Õpetajate järgmise aasta palgatõusu ümber puhkenud vaidlus teravneb ajal, mil valitsuse pakutud 3% kasv jääb alla Eesti keskmise töötasu tõusule. Eesti Haridustöötajate Liit taotleb jätkuvalt palga alammäära tõstmist 2312 euroni ning soovib lepitusmenetluse nurjumisel säilitada võimaluse seaduslikuks streigiks.

Tipphetked

Eesti Haridustöötajate Liit pöördub riikliku lepitaja poole, kuna valitsuse kavandatud 3% palgatõus õpetajatele põhjustab rahulolematust.
EHL taotleb õpetajate alampalga tõusu 2312 euroni võrreldes valitsuse pakutud 2030 euroni ja peab 5% tõusu minimaalseks kompromissiks.
Kui lepitaja menetlus tulemust ei too, saab EHL järgmise aasta streigiõiguse, toetudes septembris toimunud 15 000 õpetaja hoiatusstreigile.

Palgatõusu vaidlus liigub lepitusse

Delfi Eesti teatel pöördub Eesti Haridustöötajate Liit õpetajate järgmise aasta palga küsimuses riikliku lepitaja poole, kuna valitsuse kavandatud 3% palgatõus on tekitanud õpetajate seas tugevat pahameelt.

EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul peab liit oluliseks, et õpetajatel oleks vajadusel järgmisel aastal võimalus seaduslikult streikida. Liit loodab siiski, et Riigikogu leiab õpetajate palgatõusuks veel lisaraha ning peab juba 5% suurust tõusu sammuks õiges suunas, kuigi mitte lõppeesmärgiks.

Liit taotleb endiselt, et õpetajate töötasu alammäär tõuseks riigi keskmise palgaga samale tasemele ehk järgmisel aastal 2312 euroni. Valitsuse kavandatud 3% tõusu korral kasvaks alammäär praeguselt 1970 eurolt 2030 euroni.

Mõju haridussektorile ja järgmised sammud

Valitsuserakonnad on lubanud viia õpetajate keskmise palga 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Voltri hinnangul süvendab selle lubaduse täitmata jäämine õpetajaskonna pahameelt ja suurendab survet töövaidluse edasiseks eskaleerumiseks.

Septembris toimunud üleriigilises hoiatusstreikis osaleb EHL-ile laekunud andmete põhjal ligikaudu 15 000 haridustöötajat. Liidu hinnangul näitab see, et õpetajad on valmis töötingimuste parandamise nimel ühiselt tegutsema.

Riikliku lepitaja ülesanne on aidata töötüli osapooltel kokkuleppele jõuda. Kui lepitusmenetlus tulemust ei anna, saab EHL streigiõiguse.

Meie varasem ülevaade riigikoolide õpetajate kollektiivlepingu ja palgaläbirääkimiste kohta selgitas, et aasta lõpus lõppeva lepingu taustal käivad EHL-i ja haridusministeeriumi kõnelused järgmise aasta alampalga tõusu ning võimaliku mitmeaastase kokkuleppe üle. Kirjutasime ka, et õpetajate alammäära sidumine keskmise palgaga ja selle tõstmine mõjutab otseselt haridussektori tööjõukulusid, riigieelarvet ning õpetajaameti konkurentsivõimet.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?