Eesti õiguskantsler vaidlustab vara konfiskeerimise plaani ilma süüdimõistva kohtuotsuseta

Traders Union
Kõik uudised
Regulaatorid
Õiguskantsler vaidlustab konfiskeerimise

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Oleksii Zaichenko

05.11.2026

Eesti õiguskantsler vaidlustab vara konfiskeerimise plaani ilma süüdimõistva kohtuotsuseta — Konfiskeerimine ilma süüdimõistmiseta

Eestis arutlusel olev vara konfiskeerimise plaan tõstatab küsimuse, kuidas kaitsta põhiõigusi olukorras, kus riik saaks vara ära võtta ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Õiguskantsleri asetäitja Olari Koppel leiab, et justiits- ja digiministeerium ei ole selle mõju inimestele piisavalt läbi analüüsinud ning kavandatav laiendatud konfiskeerimine on tema hinnangul liiga ulatuslik.

Tipphetked

Eesti õiguskantsler vaidlustab justiits- ja digiministeeriumi plaani lubada vara konfiskeerimist ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, viidates põhiõiguste kaitse puudulikule analüüsile.
Kavandatud laiendatud konfiskeerimine hõlmaks kõiki majandusliku kasu saamiseks toime pandud kuritegusid, tuues Olari Koppeli sõnul kaasa vajaduse täpsete õiguslike kaitsemehhanismide järele.
Meetme laienemine võib suurendada õigusvaidluste riski ja mõjutada Eesti õiguskeskkonda, sest eelnõu edasine menetlus sõltub põhiõiguste kaitse lahendustest.

Põhiõiguste kaitse ja kavandatud meetme ulatus

Postimehe teatel ütles õiguskantsleri asetäitja Olari Koppel, et justiits- ja digiministeerium ei ole piisavalt analüüsinud, kuidas tagada inimeste põhiõiguste kaitse, kui riik saab vara konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta.

Koppeli hinnangul on probleemne ka plaan lubada laiendatud konfiskeerimist kõigi majandusliku kasu saamiseks toime pandud kuritegude puhul. Tema sõnul muudab see kavandatava meetme ulatuse liiga laiaks ning suurendab vajadust selgete õiguslike kaitsemehhanismide järele.

Mõju õiguskeskkonnale ja riigi volitustele

Arutelu keskmes on tasakaal riigi vara arestimise ja konfiskeerimise volituste ning isikute põhiõiguste vahel. Kui selline lahendus liigub edasi ilma täiendava analüüsita, võib see suurendada õigusvaidluste riski ning tõsta tähelepanu sellele, kui täpselt on konfiskeerimise tingimused seaduses piiritletud.

Teema puudutab laiemalt Eesti õiguskeskkonda, sest meetme võimalik laienemine majanduskuritegude valdkonnas mõjutab nii õiguskaitseasutuste tööriistu kui ka vara kaitse põhimõtteid. See annab märku, et eelnõu edasine menetlus võib sõltuda sellest, kas põhiõiguste kaitseks peetakse kavandatud lahendusi piisavaks.

Meie varasem käsitlus kinnisvaraarenduste võimaliku uue maksu teemal selgitas, kuidas Harjumaa kiire kasv on tõstnud teravalt esile sotsiaaltaristu (teed, koolikohad jm) rahastamise küsimuse ja miks valitsus ei soovinud arendustele ühtset lisamaksu kehtestada. Artiklis rõhutasime, et üleriigilise regulatsiooni puudumine jätab alles killustunud kohaliku praktika, mis mõjutab arendajate kulubaasi ja investeeringute prognoositavust.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?