Ruumiandmete seaduse eelnõu tekitab vaidluse riigi rolli üle turul

Ruumiandmete seaduse eelnõu tekitab vaidluse riigi rolli üle turul
Riigi roll turul vaatluse all

Ruumiandmete seaduse muutmise arutelu toob esile laiema majanduspoliitilise küsimuse riigi ja ettevõtluse piiridest. Fookuses on see, kuidas kaitsta julgeolekut, jättes samal ajal ettevõtjatele võimaluse arendada teenuseid ja kasvatada eksporti.

Tipphetked

  • Ruumiandmete seaduse eelnõu seab ohtu olukorra, kus riik kontrollib ja piirab andmeid ning konkureerib teenusturul ettevõtetega.
  • Seadusemuudatus võib vähendada erasektori investeerimisjulgust ja innovatsioonivõimet, kui avalik sektor koondab andmete kontrolli ning teenuste pakkumise enda kätte.
  • Arutelus kerkib esile tasakaalu küsimus julgeolekuhuvide kaitsmise ja turukonkurentsi säilitamise vahel, mõjutades ettevõtluskeskkonda laiemalt.

Seadusemuudatuse keskne vaidlus

Äripäevas avaldatud Birgit Linnamäe käsitluse järgi peitub ruumiandmete seaduse eelnõu suurim risk olukorras, kus riik on korraga andmete valdaja, ligipääsu piiraja ja teenusepakkuja. Tema hinnangul tõstatab eelnõu küsimuse, millal riik loob ettevõtlusele võimalusi ja millal hakkab ise toimival turul ettevõtjatega konkureerima.

Linnamäe seob teema kaartide, geodeesia ja ortofotode kõrval laiemalt turu toimimisega. Ta rõhutab, et ruumiandmete kasutus peab olema korraldatud nii, et julgeolek on kaitstud, kuid ettevõtjatele jääb alles võimalus luua uusi teenuseid ja neid ka välisturgudele viia.

Mõju ettevõtluskeskkonnale

Arutelu tähendus ulatub seega üksikust seaduseelnõust kaugemale ning puudutab riigi rolli konkurentsiolukorras. Kui avalik sektor koondab enda kätte nii andmete kontrolli kui ka teenuste pakkumise, võib see mõjutada erasektori investeerimisjulgust ja innovatsioonivõimet.

Linnamäe kasutab oma platvormi, et suurendada teadlikkust ruumiandmete seaduse mõjust ja suunata tähelepanu ettevõtjate huvidele selles vaidluses. Tema käsitlus asetab fookuse küsimusele, kus peaks kulgema piir julgeolekuhuvide kaitsmise ja turukonkurentsi säilitamise vahel.

Meie varasem käsitlus riigimaa valitsemise alustest selgitas, kuidas riik jagab vastutuse riigimaa strateegilise juhtimise ja igapäevase haldamise vahel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa- ja Ruumiameti kaudu. Rõhutasime läbipaistvuse, kohalike omavalitsustega koostöö ning avaliku vara otstarbeka kasutuse põhimõtteid, et tõsta vara väärtust ja teha kaalutletud otsuseid mittevajaliku riigimaa võõrandamisel.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.