Eesti riigimaa valitsemine lähtub strateegilise maaportfelli juhtimise põhimõtetest

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Riigimaa strateegiline juhtimine

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Artem Shendetskii

7 tundi tagasi

Eesti riigimaa valitsemine lähtub strateegilise maaportfelli juhtimise põhimõtetest — Riigimaa juhtimine strateegiliselt

Eesti riik lähtub riigimaa haldamisel suunistest, mis seavad keskmesse pikaajalised vajadused, avaliku huvi ja maa otstarbeka kasutamise. Raamistik määrab ka vastutuse jaotuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa- ja Ruumiameti vahel riigimaa igapäevases juhtimises.

Tipphetked

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab riigimaa strateegilise maaportfelli juhtimise eest ning Maa- ja Ruumiamet korraldab igapäevast haldamist.
Maa kasutusse andmisel rõhutatakse läbipaistvust ja koostööd kohalike omavalitsustega, et suurendada maa otstarbekust ja väärtust.
Mittevajaliku riigimaa võõrandamisel hinnatakse selle strateegilist tähtsust ja majanduslikku otstarbekust, toetades kaalutletud otsuseid.

Riigimaa juhtimise põhimõtted ja vastutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teatel, viidates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaldatule, vastutab ministeerium riigimaa valitsemise ja maaportfelli juhtimise eest ning annab suuniseid Maa- ja Ruumiametile, kes korraldab maa igapäevast haldamist.

Riik peab oma maa haldamisel ja kasutamisel lähtuma samadest põhimõtetest, millest lähtuks heaperemehelik maaomanik. Riigimaad käsitletakse olulise avaliku varana, mille valitsemisel tuleb arvestada nii riigi pikaajalisi vajadusi kui ka avalikku huvi.

Ministeeriumi suuniste kohaselt hoiab Maa- ja Ruumiamet strateegilist maareservi, tagab põllumajandusmaa järjepideva kasutuse ning korraldab riigimaa vajaduspõhist ja vastutustundlikku hooldamist.

Läbipaistvus, kasutus ja vara väärtus

Maa kasutusse andmisel tuleb lähtuda läbipaistvuse põhimõttest, teha koostööd kohalike omavalitsustega ning otsida võimalusi maa otstarbekaks kasutamiseks ja selle väärtuse suurendamiseks.

Riigile mittevajaliku maa võõrandamisel hinnatakse selle strateegilist tähtsust ja majanduslikku otstarbekust. Selline lähenemine aitab teha kaalutletud otsuseid, mis on kooskõlas riigi huvide ja avaliku vara vastutustundliku kasutamisega.

Meie varasem ülevaade Eesti 2027. aasta riigieelarve prioriteetidest ja kärpeplaanidest käsitles, kuidas valitsus seob 21,3 miljardi euro suuruse eelarvega kaitsevõime tugevdamise, majanduse elavdamise ja eelarvepuudujäägi vähendamise. Samuti rõhutasime, et neljaprotsendine defitsiit ja jätkuvad kokkuhoiumeetmed võivad mõjutada avalike teenuste rahastamist, mis teeb kulude põhjendatuse ja läbipaistvuse eriti oluliseks.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?