Miks peetakse rikkaid halvaks: miljardärid eduloo kangelastest kurikaelteks

Amazon asutaja Jeff Bezos on väitnud, et edu ja tohutu rikkus ei muuda inimest halvaks. Samal ajal muutub avalikkuse suhtumine miljardäridesse üha lõhestunumaks. Miks äratab rikkus ühtedes imetlust ja teistes pahameelt?

Bezos tõrjub rikaste vastu suunatud kriitikat

Vastuoluline avaldus kõlas Fox Newsi intervjuus, kus Jeff Bezos tõi näiteks restoraniettevõtluse. Tema sõnul võib ettevõtja alustada väikese toidukioskiga, kus töötab 10 inimest, kasvatada selle tuhandete müügikohtadega ketiks ja saada lõpuks miljardäriks. Ta viitas populaarsele Ameerika kiirtoiduketile Raising Cane's.

„Pole midagi halba selles, kui valmistad uskumatult head kana, mida inimesed armastavad. See ei tee temast halba inimest,“ ütles Bezos. Samuti kritiseeris ta ideed, et ettevõtlusedu tuleb tingimata teiste arvelt.

Bezos asutas Amazoni 1994. aastal veebiraamatupoena ning täna on ettevõte Fortune 500 edetabelis esikohal. Tema isikliku varanduse suuruseks hinnatakse ligikaudu 380 miljardit dollarit. Ärimehe sõnul peaksid poliitikud keskenduma tegelike majandusprobleemide lahendamisele, mitte süüdistama rikkaid ettevõtjaid.

Endine Starbucksi tegevjuht Howard Schultz, kelle netoväärtuseks hinnatakse 3,4 miljardit dollarit, jagab sarnast seisukohta. 2023. aastal USA senati kuulamisel meenutas ta, et kasvas üles riiklikult subsideeritud elamispinnal ning tema vanematel ei olnud kunagi oma kodu. „Jah, mul on miljardeid dollareid. Ma teenisin need. Keegi ei andnud neid mulle,“ ütles Schultz.

JPMorgan Chase'i tegevjuht Jamie Dimon, kelle varanduse suuruseks hinnatakse ligikaudu 3 miljardit dollarit, on samuti sõna võtnud inimeste hukkamõistmise vastu üksnes nende rahaliste saavutuste tõttu. Intervjuus väitis ta, et ühiskond ei peaks kurikaeltena kujutama neid, kes on edu nimel kõvasti tööd teinud.

Miks rikkad muutuvad üha rikkamaks

Kõik ei jaga Bezose seisukohti. Pew Research Centeri uuringu kohaselt peab 18% ameeriklastest äärmist rikkust moraalselt vääraks. 18–29-aastaste noorte seas tõuseb see näitaja 33%-ni, samas kui 65-aastaste ja vanemate ameeriklaste seas on see vaid 10%.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Üks rahulolematuse põhjusi peitub üleilmse rikkuse jaotumises. World Inequality Report 2026 andmetel kuulub rikkaimale 10%-le elanikkonnast 75% maailma rikkusest. Ainuüksi rikkaimale 1%-le kuulub 37%, samal ajal kui inimkonna vaeseim pool omab vaid 2%.

Üks selle lõhe põhjusi on see, et suuri kapitalisummasid on palju lihtsam kasvatada. Näiteks 10% aastase investeerimistootluse korral teeniks 10 000 dollarit investeeriv inimene 1 000 dollarit, samas kui 1 miljardit dollarit omav inimene teeniks 100 miljonit dollarit. Rikkad investorid saavad ka oma varasid hajutada, võtta nende tagatisel laenu ja osaleda investeerimisvõimalustes, mis pole enamikule inimestele kättesaadavad.

Seetõttu on esimese miljoni teenimine sageli raskem kui järgmiste teenimine. Esimese summa kogumine võib nõuda aastaid tööd või ettevõtte ülesehitamist, samas kui väljakujunenud varandus võib teenida tulu ilma omaniku otsese osaluseta.

Elon Musk kui kurikaela näide

Elon Musk on endiselt üks maailma vastuolulisemaid jõukaid inimesi. 5. oktoobril ületas tema netoväärtus taas 1 triljoni dollari, kui SpaceXi aktsia hüppas ligi 8%. Tema jõukuse kasvuga on aga suurenenud ka tema tegevuse kriitika.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Üks peamisi vastuolusid puudutab Twitterit, mille Musk ostis 2022. aastal 44 miljardi dollari eest ja nimetas hiljem X-iks. Pärast omandamist koondas ta märkimisväärse osa töötajatest ja leevendas sisu modereerimise reegleid. Platvormi kritiseeriti üha enam väärinfo ja vihakõne pärast ning mitu suurt reklaamijat peatas oma koostöö. Musk kaitses muudatusi kui viisi sõnavabaduse kaitsmiseks.

Teine suur vastuolu puudutas Starlinki satelliitsüsteemi, mida Ukraina väed kasutavad sidepidamiseks. Nagu Financial Times teatas, kogesid mõned väeüksused Ukraina 2022. aasta sügisese vastupealetungi ajal Starlinki katkestusi, mis raskendasid lahingutegevust. Hiljem ilmusid teated, et Musk oli isiklikult andnud korralduse piirata Starlinki leviala teatavates rinde piirkondades. Tema otsest seotust nende konkreetsete katkestustega ei suudetud siiski kunagi kindlaks teha.

Kriitikud viitavad ka Muski lähedastele sidemetele USA valitsusega. SpaceX on saanud miljardeid dollareid kaitselepinguid ning Muskil on suhted Donald Trumpi administratsiooniga. 2026. aasta oktoobriks oli SpaceX saanud USA kaitseministeeriumilt lepinguid enam kui 12,7 miljardi dollari väärtuses.

Kes peaks rikkuse eest maksma?

Arutelud miljardäride varanduse üle viivad üha sagedamini maksustamise teemani. 2026. aasta mais tegi Jeff Bezos ettepaneku kaotada föderaalne tulumaks kõige vähem teeniva poole ameeriklaste jaoks. Tema sõnul annab see rühm vaid 3% föderaalse tulumaksu laekumistest, mis tähendab, et valitsus võiks sellest rahast loobuda.

Bezos tõi näiteks New Yorgi õe, kes teenib aastas 75 000 dollarit ja maksab kuus üle 1 000 dollari makse. Miljardäri hinnangul kuluks see raha paremini eluasemele, toidukaupadele ja muudele igapäevastele kuludele. Tax Foundationi andmetel annavad USA jõukaimad 1% maksumaksjatest samal ajal ligikaudu 40% föderaalse üksikisiku tulumaksu laekumistest.

Teine võimalus oleks aga panna miljardärid rohkem makse maksma. 2024. aastal tegi Brasiilia ettepaneku, et G20 riigid kehtestaksid miljardäride varandusele minimaalse iga-aastase maksu, mis vastaks 2%-le nende varast. Majandusteadlase Gabriel Zucmani arvutuste kohaselt võiks selline meede tuua kogu maailma valitsustele aastas 200–250 miljardit dollarit ning mõjutada ligikaudu 3 000 maailma jõukaimat inimest. Ettepanekust ei ole veel saanud siduvat rahvusvahelist reeglit. Pooldajate sõnul võiks see aidata ebavõrdsust vähendada, vastased hoiatavad aga varade hindamise keerukuse ja kapitali võimaliku liikumise eest madalamate maksudega riikidesse.

Rikkus iseenesest ei tee inimest halvaks ning edukas ettevõte võib olla kasulik miljonitele inimestele. Samas annavad tohutud varandused nende omanikele ka erakordselt suure võimu, mille eest ei ole alati lihtne vastutust nõuda. Muski lugu näitab, kuidas ühe ettevõtja otsused võivad mõjutada tervete riikide huve. Seetõttu ei puuduta avalik kriitika miljardäride vastu ainult seda, kui palju raha nad on kogunud, vaid ka seda, kuidas nad oma rikkust ja mõju kasutavad.