Eesti plaanib laiendada kosmoseandmete kättesaadavust majanduse ja julgeoleku toetuseks
Eestis arutatakse kosmoseandmete senisest laiemat kasutust, mis võiks toetada kinnisvara, põllumajandust, logistikat ja ettevõtlust. Odavnenud andmekogumine ja olemasolev kosmoseökosüsteem loovad aluse, et muuta kaugseireandmed kiiremini ja laiemalt kättesaadavaks.
Tipphetked
- Eesti plaanib laiendada avalike ja kommerts-kosmoseandmete kättesaadavust, vähendades satelliidiandmete tarne aja alla 30 minuti ning luues kaugseireteenuste testkeskkonda.
- Soome ettevõte ICEYE kaasas 2025. aastal üle 150 miljoni euro, olles Euroopa kosmose süvatehnoloogia idufirmade seas suurim investeeringu kaasaja.
- Eestis on 39 Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori toel alustanud idufirmat, mis on 1,7 miljoni euro stardirahaga kaasanud üle 96 miljoni euro investeeringuid ning loonud 280 töökohta.
Kosmoseandmete kasutuse laiendamise plaan
Nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma veebilehel Paul Liiasi arvamusloole viidates kirjutab, ei ole kosmoseandmed enam üksnes kallis ja keerukas tehnoloogia, vaid järjest praktilisem tööriist majanduse ja avalike teenuste jaoks. Liias, kes juhib ministeeriumis kosmosevaldkonda, kirjutab, et Euroopa Liidu kosmoseprogramm on muutnud andmed avalikuks hüveks ning avanud ettevõtetele võimaluse arendada nende põhjal uusi teenuseid.Artiklis tuuakse esile, et satelliitnavigatsioon ja kaugseire võimaldavad tuvastada muutusi ning teha andmepõhiseid otsuseid. Näitena nimetatakse Soome ettevõtet ICEYE, mille radartehnoloogia töötab ka pilvisuse ja pimeduse korral ning võimaldab üleujutusi kaardistada tundide jooksul, teha mereseiret ja hinnata kindlustusjuhtumeid kiiremini. 2025. aastal kaasas ettevõte üle 150 miljoni euro ning oli Euroopa kosmose süvatehnoloogia idufirmade seas suurim investeeringu kaasaja.
Eesti olemasolevaks taristuks nimetatakse kosmoseandmete keskust ESTHub, mis võimaldab praegu prioriteetset ligipääsu Copernicuse programmi andmetele. Järgmise sammuna nähakse avalike kosmoseandmete ligipääsu laiendamist, kommertsandmete lisamist ning eesmärki viia andmete liikumine satelliidist kasutajani alla 30 minuti, et kujundada Eestist kaugseireteenuste testkeskkond.
Mõju Eesti ettevõtlusele ja avalikule sektorile
Eesti kosmosemajanduse lähtepositsiooni kirjeldatakse juba tugevana. Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori kaudu on Eestis toetatud 39 idufirmat, mis on 1,7 miljoni euro suuruse stardirahaga kaasanud üle 96 miljoni euro investeeringuid, loonud 280 töökohta ja teeninud üle 73 miljoni euro käivet. Artikli järgi on iga riigi investeeritud euro kosmosetööstusesse toonud ühiskonnale tagasi 3,9 eurot.Samuti on Eestis Euroopa Kosmoseagentuuri hankekeskkonnas üle 130 ettevõtte ning kaugseireandmeid kasutatakse juba põllumajandustoetuste kontrolliks, taristu hindamiseks ja müügiprotsesside automatiseerimiseks, sealhulgas PRIA toetuste seires. Euroopa Kosmoseagentuuri andmetel moodustab programmidest tõukuv kaugseiresektor Euroopas ligikaudu 2,7 miljardit eurot sisemajanduse koguproduktist, samal ajal kui Euroopa Komisjoni hinnangul sõltub Euroopa Liidu kosmoseprogrammist 10% ELi SKP-st.
Laiem andmete kättesaadavus võiks teksti järgi aidata automatiseerida äriprotsesse, näiteks tuvastada sobivaid päikesepaneelikatuseid, koostada hinnapakkumisi sekunditega ning teha turuanalüüsi laovarude ja konkurentide kohta. Julgeoleku vaates peetakse kosmoseandmeid kriitiliseks ka üleujutustele, põlengutele ja muudele kriisidele reageerimisel, mida on näidanud sõda Ukrainas ning looduskatastroofid Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
Meie varasem ülevaade Euroopa e-kaubanduse raportist 2026 käsitles B2C-turu kasvu aeglustumist ning tõi esile Eesti eripära: 97% veebimüügist tehakse ettevõtete endi veebilehtede ja äppide kaudu. Samas rõhutasime, et järgmine kasv sõltub üha enam tehisaru kasutamisest efektiivsuse tõstmiseks, piiriülesest laienemisest ja tarbijate hinnatundlikkusega kohanemisest.
Viimased Public Services uudised
- Forex
- Crypto