EKP edendab Euroopa maksete ja tokeniseeritud rahanduse digieuro strateegiat

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
EKP digieuro strateegia

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Olga Shendetskaya

06.10.2026

EKP edendab Euroopa maksete ja tokeniseeritud rahanduse digieuro strateegiat — EKP edendab digieurot

Euroopa makseturg muutub üha digitaalsemaks, samal ajal kui finantsasutused katsetavad tokeniseeritud varade ja hajusraamatutehnoloogiaga. Euroopa Keskpanga sõnul suurendab see nihe nii vajadust digieuro järele igapäevamaksetes kui ka vajadust keskpangaraha järele arvelduse toetamiseks kujunevatel hulgimüügi digirahanduse turgudel.

Tipphetked

EKP soovib digieuro õigusloome lõpule viia 2026. aasta lõpuks, alustada 2027. aasta teisel poolel pilootprojekti 36 pakkujaga ning kaalub avalikku emiteerimist 2029. aastal.
Digieuro on kavandatud intressita makseinstrumendina, millel on üksikisikute hoitavate summade piirangud ja waterfall-mehhanismid, et minimeerida hoiuste väljavoolu pankadest ning tagada rahaline stabiilsus.
Pontesi ja Appia algatused võimaldavad keskpangarahaga arveldada tokeniseeritud tehinguid ning edendavad koostalitlusvõimelisi platvorme, et tugevdada Euroopa finantssüsteemi konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Digimaksete kava ja kasutuselevõtu ajakava

Nagu teatas Euroopa Keskpank, on selle laiema strateegia eesmärk laiendada keskpangaraha digikeskkonda, säilitades samal ajal kahetasandilise rahasüsteemi, kus avalik ja eraraha eksisteerivad kõrvuti. Jaemaksete puhul tähendab see digieuro ettevalmistamist, hulgimüügiturgudel aga keskpangaraha kasutamise võimaldamist tokeniseeritud tehingute arveldamiseks ning laiema digirahanduse ökosüsteemi kujundamise toetamist Pontesi ja Appia algatuste kaudu.

EKP hinnangul jätab üleeuroopalise digimakselahenduse puudumine pangad ja kliendid suuresti sõltuvaks rahvusvahelistest kaardiskeemidest ning ülemaailmsetest tehnoloogiaettevõtetest. Panga sõnul tugineb kaks kolmandikku euroala kaardimaksetest rahvusvahelistele skeemidele, samas kui 13 riigil 21 euroala riigist puudub riigisisene kaardiskeem.

Digieurot kavandatakse keskpangaraha digitaalse vormina igapäevasteks tehinguteks, täiendades sularaha ja erasektori makselahendusi. Seda saaks kasutada internetis ja võrguühenduseta kogu euroalal isikutevahelisteks makseteks, e-kaubanduses ja kauplustes, samal ajal kui levitamise, kliendisuhete ja seotud teenuste eest vastutaksid pangad ning muud reguleeritud makseteenuse pakkujad.

EKP sõnul on projekti eesmärk ka toetada, mitte välja tõrjuda panku. Digieuro pakuks ühist vastuvõtukihti kogu euroalal, samal ajal kui avatud standardid ja ühiskaardistus võiksid aidata erasektori pakkujatel laiendada haaret ning vähendada kasutuselevõtu kulusid.

Ajakava osas jätkub õigusloomeprotsess pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu leppis oma seisukohas kokku 2025. aasta detsembris ja Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 2026. aasta juulis. Praegu käivad kolmepoolsed läbirääkimised ning EKP sõnul soovib ta olla valmis võimalikuks esmaemissiooniks 2029. aastal, kui õigusaktid saavad valmis 2026. aasta lõpuks.

Pilootprojekt peaks algama 2027. aasta teisel poolel ja kestma 12 kuud. EKP teatel valiti pärast üle 50 taotluse toonud konkurssi katseks välja 36 makseteenuse pakkujat kogu euroalalt.

Panganduse kaitsemeetmed ja mõju turule

Keskpanga sõnul käsitletakse digieuro ülesehitusega üht peamist digivaluutaga seotud muret – võimalust, et see võiks pangahoiuseid vähendada ja laenuandmisvõimet nõrgendada. Panga sõnul kujundatakse instrument maksevahendiks, mitte investeerimistooteks, ilma intressita ja üksikisikute hoitavate summade piirangutega.

Kasutajad saaksid siduda digieuro rahakotid kommertspangakontodega, võimaldades rahakotijääki ületavaid makseid waterfall-mehhanismi kaudu ning hoitavate summade piirmäära ületavate vahendite automaatset tagasikandmist pangakontodele reverse-waterfall-mehhanismi kaudu. EKP sõnul on nende funktsioonide eesmärk tasakaalustada mugavust, finantsstabiilsust ja rahapoliitika ülekandumist.

Lisaks jaemaksetele käsitleb EKP digieurot osana laiemast jõupingutusest hoida avalik raha kesksel kohal finantssüsteemis, mis liigub tokeniseerimise suunas. Pank hoiatab, et ilma turvaliste arveldusvarade ja koostalitlusvõimeliste platvormideta võib tokeniseeritud rahandus killustuda ning nõrgendada raha ühtsust kogu euroalal.

Selles kontekstis teeb Pontes EKP sõnul keskpangaraha juba kättesaadavaks tokeniseeritud tehingute jaoks, samas kui Appia keskendub ökosüsteemile, kus tokeniseeritud keskpangaraha, tokeniseeritud hoiused ja muud reguleeritud varad saavad eri asutuste ja võrgustike vahel suhelda. EKP esitleb neid projekte osana konkurentsivõime ja vastupanuvõime strateegiast, mille eesmärk on anda Euroopa turuosalistele taristu innovatsiooniks ja rahvusvaheliseks kasvuks.

Meie varasem artikkel DTCC turutaristu prioriteetidest kirjeldas, kuidas kliiringu- ja arveldusteenuse pakkujad valmistuvad kapitaliturgude muutusteks, mida ajendavad kiirem tehingute täitmine, tokeniseerimine ja tehisintellekti vastutustundlik kasutamine. Selles rõhutati DTCC keskendumist arveldusprotsesside parandamisele, juurdepääsu laiendamisele ning uute digitaalsete varade tööriistade ühendamisele olemasolevate standarditega, hoides samal ajal süsteemi vastupanuvõime ja kaitsemeetmed keskmes.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?