De Cos ja Knot tõusid EKP presidendiks saamisel Lagarde’i järglase esikandidaatideks

Traders Union
Kõik uudised
Keskpangad
EKP juhi valimine kogub tuure

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Olga Shendetskaya

Eile

De Cos ja Knot tõusid EKP presidendiks saamisel Lagarde’i järglase esikandidaatideks — De Cos ja Knot võistlevad Lagarde’i asendamise nimel EKP presidendina

Euroopa juhid kohtuvad 26.–27. novembril Brüsselis, et arutada, kes peaks Christine Lagarde’i Euroopa Keskpanga presidendina asendama. Tema otsus astuda tagasi 7. veebruaril 2027 on juhtimisvõistlust kiirendanud ning see võib euroala rahapoliitikat ümber kujundada.

Tipphetked

EKP juhi valimise arutelud toimuvad 26.–27. novembril.
Lagarde astub tagasi 7. veebruaril 2027.
De Cos ja Knot on presidendijärgluse võistluses esirinnas.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Bloombergi teatel loodab Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa, et juhid leiavad novembris eelistatud kandidaadi ja teevad lõpliku otsuse detsembris. Kiirendatud ajakava järgneb Lagarde’i neljapäevasele teatele, et ta astub ennetähtaegselt tagasi. Tema lahkumine toimub ligi üheksa kuud enne tema kaheksa-aastase ametiaja lõppu 2027. aasta oktoobris.

De Cos ja Knot on tõusnud juhtivateks kandidaatideks

Hispaania keskpanga endine president Pablo Hernández de Cos, kes juhib nüüd Rahvusvaheliste Arvelduste Panka, ning Hollandi keskpanga endine juht Klaas Knot on juhtivad kandidaadid. Oktoobris korraldatud majandusteadlaste küsitluses peeti favoriidiks De Cos’i, ehkki Euroopa valitsuste läbirääkimiste tulemusel võib esile kerkida ka mõni teine kandidaat.

Ametisse nimetamiseks on vaja euroala riikide valitsuste kokkulepet. Rahandusministrid valmistavad ette soovituse ning Euroopa Parlament osaleb konsultatsiooniprotsessis. Saksamaa kantsler Friedrich Merz ootab otsust enne aasta lõppu, mistõttu jääb juhtidele Euroopa ühe mõjukaima majandusametikoha üle läbirääkimisteks vähe aega.

Konkursist võib saada osa ka laiemast ametikohtade ümberjagamisest. EKP juhatuse liige Isabel Schnabel kavatseb 2027. aasta alguses ennetähtaegselt ametist lahkuda, peaökonomist Philip Lane’i ametiaeg lõpeb aga mais. Valitsused võivad seetõttu pidada läbirääkimisi kõigi kolme ametikoha üle ühiselt, tasakaalustades riiklikke huve ja institutsionaalset kogemust.

Lagarde’i lahkumine tekitab küsimusi EKP sõltumatuse kohta

Lagarde asus EKP presidendiks 2019. aasta novembris, võttes ameti üle Mario Draghilt. Tema ennetähtaegne lahkumine leiab aset ajal, mil spekuleeritakse võimaliku tulevase rolli üle Maailma Majandusfoorumis ning huvi üle Prantsusmaa presidendivalimiste arengute vastu.

Ajal on poliitiline tähendus, sest Prantsusmaa president Emmanuel Macron osaleb järeltulija valimisel enne oma ametiaja lõppu. See võib suurendada tähelepanu EKP sõltumatusele, eriti kuna Prantsusmaad vaevavad poliitiline ebakindlus ja kasvav surve riigivõlakirjaturgudel.

Lagarde’i lahkumine läheb vastuollu ka ootusega, et EKP presidendid töötavad ametis kogu kaheksa-aastase ametiaja. Enne teda oli Wim Duisenberg ainus president, kes lahkus ennetähtaegselt, vastavalt kokkuleppele, mis sõlmiti enne institutsiooni tegevuse alustamist 1998. aastal.

Rahapoliitika ja võlakirjaturud tõstavad panuseid

Järgmine EKP president juhib 21 euroala riigi ja enam kui 350 miljoni inimese rahapoliitikat. Ametisse nimetamine toimub ajal, mil keskpank seisab silmitsi Iraani konfliktiga seotud energiahindadest tingitud inflatsiooni, kasvavate valitsuse laenukulude ja detsembris oodatava järjekordse intressitõusuga.

Teate järel oli Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootlus ligikaudu 3,36%, võrreldavate Prantsuse võlakirjade tootluse vahe aga püsis umbes 154 baaspunkti juures. See vahe peegeldab investorite muret Prantsusmaa riigi rahanduse ja laiema finantsilise ebastabiilsuse võimaluse pärast.

Turgude jaoks annavad novembris peetavad arutelud esimese märgi sellest, kas Euroopa juhid eelistavad poliitika järjepidevust või teistsugust lähenemist inflatsioonile ja finantsstabiilsusele. Detsembris tehtav ametisse nimetamise otsus võib määrata, kes seisab nende probleemidega silmitsi pärast Lagarde’i lahkumist veebruaris.

Nagu varem teatasime, jätab EKP intressimäärad 2,5% tasemele, samal ajal kui inflatsioonisurve püsib.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?