EKP näeb digitaalses euros Euroopa maksete uut platvormi

EKP näeb digitaalses euros Euroopa maksete uut platvormi
Digitaalne euro võib tugevdada Euroopa makseettevõtteid

​Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Piero Cipollone'i sõnul võiks digitaalne euro tugevdada Euroopa pankade ja makseteenuse pakkujate positsiooni turul, mida kujundavad üha enam välismaised kaardivõrgustikud ja uued digiraha vormid. EKP käsitleb projekti mitte ainult sularaha digitaalse versioonina, vaid ka taristuna, millele eraettevõtted saaksid uusi makseteenuseid rajada.

Tipphetked

  • EKP seab võimaliku digitaalse euro emiteerimise sihiks 2029. aasta.
  • 12-kuuline pilootprogramm peaks algama 2027. aasta teisel poolel.
  • Projekt on mõeldud Euroopa makseteenuse pakkujate toetamiseks.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Cipollone ütles teisipäeval, et projekt võiks pakkuda Euroopa makseettevõtetele innovatsiooniplatvormi ja aidata neil tõhusamalt konkureerida. EKP valmistub võimalikuks esmaemissiooniks 2029. aastal, samal ajal kui 12-kuuline pilootprogramm peaks algama 2027. aasta teisel poolel, teatab Bloomberg.

Euroopa maksevõrgustiku loomine

EKP üks keskseid muresid on Euroopa sõltuvus rahvusvahelistest maksevõrgustikest, sealhulgas Visa ja Mastercard, ning dollariga seotud stablecoin'ide kasvav kasutus. Digitaalne euro pakuks kogu euroalal kättesaadavat ühist avalikku maksevahendit, mitte ei asendaks olemasolevaid pangatooteid.

See eristus on pankade jaoks oluline. EKP soovib, et kommertspangad ja teised makseteenuse pakkujad levitaksid digitaalseid eurosid ning arendaksid süsteemi ümber teenuseid, mitte ei konkureeriks otseselt keskpanga kontodega.

Projekt on juba finantsasutuste tähelepanu pälvinud. EKP valis pilootprogrammi 36 makseteenuse pakkujat pärast enam kui 50 taotluse saamist. Osalejate hulgas on panku ja pangaväliseid teenusepakkujaid kogu euroalalt. 

Hoiustamislimiidid leevendavad pankade rahastamismuresid

Laenuandjate jaoks on oluline küsimus olnud see, kas majapidamised võiksid kanda suuri hoiuseid digitaalsetesse eurodesse, vähendades potentsiaalselt pankade laenudeks kasutada olevat raha.

EKP kavatseb seda riski vähendada individuaalsete hoiustamislimiitide abil. Varasemates simulatsioonides uuriti võimalikke ülempiire vahemikus 500–3 000 eurot ning leiti, et isegi äärmusliku stressistsenaariumi korral ei kaasneks sellega olulisi finantsstabiilsusriske. Limiiti ületavad maksed oleksid endiselt võimalikud, ühendades digitaalse euro rahakoti kommertspanga kontoga. 

Digitaalne euro ei maksaks ka intressi, kinnitades selle kavandatud rolli maksevahendina, mitte säästutootena. 

Maksed muutuvad strateegiliseks prioriteediks

Projekt annaks Euroopale avaliku digitaalse maksevõimaluse, mis toimiks kogu euroalal, jättes pangad samal ajal klienditeenuste keskmesse. Laenuandjate jaoks seisneb võimalus ühise taristu kasutamises, et pakkuda tooteid üle riigipiiride, ilma et igale turule tuleks rajada eraldi maksevõrgustik.

Ajakava sõltub endiselt seadusandlikust protsessist. EKP teeb lõpliku otsuse emiteerimise kohta alles pärast vajalike õigusnormide vastuvõtmist, mis tähendab, et 2029. aasta on valmisoleku sihtaeg, mitte garanteeritud käivitamiskuupäev.

Varem teatasime, et EKP edendab Euroopa tokeniseeritud finantsturu plaani.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.