ELi taskukohasuse lõhed püsivad vaba aja tegevustes, toidus ja internetiühenduses

Traders Union
Kõik uudised
Majandusandmed
Ülevaade ELi taskukohasuse lõhedest

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Majandus

Valuutad

Toorained

Äri ja rikkus

Darina Pashchenko

07.10.2026

ELi taskukohasuse lõhed püsivad vaba aja tegevustes, toidus ja internetiühenduses — EL seisab silmitsi taskukohasuse lõhedega

Kodumajapidamiste taskukohasuse surve ELis ulatub jätkuvalt eluaseme- ja energiakuludest kaugemale, mõjutades igapäevast ühiskondlikus elus osalemist, toitumist ja digitaalset ligipääsu. Uued 2025. aasta andmed näitavad liikmesriikide vahel suuri erinevusi, kusjuures mõnes riigis on märkimisväärselt suurem osakaal inimesi, kes ei suuda tasuda põhikaupade ja -tegevuste eest.

Tipphetked

Eurostat teatab, et 12,1% ELi kodanikest ei saa 2025. aastal regulaarselt endale lubada vaba aja tegevusi; näitaja ulatub 3,9%-st Horvaatias kuni 27,3%-ni Kreekas.
Toidu taskukohasus on endiselt probleem, kuna 8,5% ELi elanikest ei saa endale üle päeva lubada kvaliteetset einet; näitaja on kõrgeim Rumeenias 18,1%-ga ja madalaim Küprosel 1,2%-ga.
Internetiühenduse puudujääk on 2025. aastal kogu ELis 2,0%; Rumeenias on see kõrgeim, 6,2%, ja Soomes madalaim, 0,1%, mis näitab püsivat digitaalset lõhet.

See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.

Eurostati andmed toovad esile 2025. aasta taskukohasuse lõhe

Nagu teatas Eurostat, ei saa 12,1% ELi inimestest 2025. aastal endale lubada regulaarset osalemist vaba aja tegevustes. Näitaja ulatub 3,9%-st Horvaatias kuni 27,3%-ni Kreekas, tuues esile suure lõhe tarbijate suutlikkuses tasuda mittehädavajalike, kuid sotsiaalselt oluliste tegevuste eest.

Ka toidu taskukohasus on endiselt surve all. Kogu ELis ei saa 8,5% inimestest endale üle päeva lubada liha-, kana-, kala- või samaväärset taimetoitu sisaldavat einet, kusjuures riiklikud näitajad ulatuvad 1,2%-st Küprosel kuni 18,1%-ni Rumeenias.

Internetiühenduse puudujääk on üldiselt väiksem, kuid erinevused on endiselt nähtavad. 2025. aastal ei saa 2,0% ELi inimestest endale lubada kodus isiklikuks kasutamiseks mõeldud internetiühendust; näitaja ulatub 0,1%-st Soomes kuni 6,2%-ni Rumeenias.

Tarbija- ja sotsiaalne surve erineb riigiti

Arvud viitavad kodumajapidamiste ebaühtlasele ostujõule kogu liidus, kus Kreeka, Rumeenia ja teatud kategooriates ka teised liikmesriigid seisavad silmitsi suuremate taskukohasuse piirangutega kui madalama näitajaga riigid, nagu Horvaatia, Küpros ja Soome.

Andmed viitavad ka sellele, et taskukohasuse surve ei piirdu valikuliste kulutustega. Piirangud toidule ja kodusele internetiühendusele juurdepääsul osutavad ulatuslikumatele probleemidele, mis võivad mõjutada elatustaset, sotsiaalset kaasatust ja digimajanduses osalemist ELi eri piirkondades.

Meie varasemas artiklis Groundwork Collaborative’i kampaaniast niinimetatud „jälgimispõhise hinnastamise” vastu käsitlesime väiteid, et suured jaemüüjad võivad kasutada kliendiandmeid ja hinnastamistaktikaid, mis suurendavad survet kodumajapidamiste eelarvetele. Artiklis selgitati, kuidas organisatsioon nõuab ettevõtete hinnakujunduskäitumise põhjalikumat kontrolli ja väidab, et see võib tarbijatele tähendada suuremaid igapäevaseid kulusid.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?