Meldi tegevjuht: stablecoin’id ei asenda panku, kuid muudavad piiriüleseid makseid

​Stablecoin’id muutuvad maksete valdkonnas üha nähtavamaks, kuid nende tulevik ei pruugi seisneda olemasoleva finantssüsteemi asendamises, vaid selles, kuidas raha selle sees liigub. Nende peamine eelis on võimalus kanda raha kiiresti ja odavalt üle riigipiiride. Intervjuus Traders Unionile selgitab Meldi kaasasutaja ja tegevjuht Pankaj Bengani, miks pangad jäävad selle süsteemi osaks, kuidas piiriülesed maksed võivad muutuda ja miks stablecoin’id võivad lõpuks muutuda peaaegu nähtamatuks taristuks.

Maksetest krüptoni

Enne Meldi käivitamist töötas Pankaj Bengani toodete ja partnerlussuhete valdkonnas ettevõtetes Block ja Yahoo ning oma maksete idufirmas Coin, mille Fitbit/Google lõpuks omandas. Tema kogemus selles valdkonnas näitas talle, milliseid kulusid ja viivitusi põhjustab raha liigutamine üle riigipiiride.

Bengani sõnul ei tulene paljud tänapäeva maksesüsteemi probleemid tehnoloogilistest piirangutest, vaid aja jooksul kuhjunud taristust.

„Kui veedad maksete valdkonnas piisavalt aega, tekib väga spetsiifiline frustratsioon. Näed täpselt, kui palju hõõrdumist, kulusid ja viivitusi on raha üle piiri liigutamisse sisse ehitatud, ning kui meelevaldne see on. Väga vähesed maksete aspektid tulenevad seadustest, koodist või füüsikast; enamasti on tegu lihtsalt kuhjunud ajalooga.”

Tema kokkupuude Bitcoiniga 2012. aastal sai pöördepunktiks, muutes tema arusaama sellest, kuidas väärtus võib liikuda.

Kuidas Block kujundas tema arusaama Bitcoinist

Bengani töötas Jack Dorsey ettevõttes Block ligikaudu viis aastat. Selle kogemuse peamine õppetund ei puudutanud aga konkreetsele digivarale panustamist. Pigem nägi ta avatud rahataristu potentsiaali finantsteenustele juurdepääsu laiendamisel.

Tema hinnangul on see potentsiaal kõige olulisem inimestele ja väikeettevõtetele, keda traditsiooniline finantssüsteem piisavalt ei teeninda.

„Ma arvan, et avatud, neutraalse ja loata kasutamist võimaldava rahaprotokolli argument on õige. Kuid kui soovid, et see idee jõuaks väikekaupmehe või pangateenustest kõrvale jäänud inimeseni, pead inimesteni jõudma arvestusühikus, milles nad oma elu tegelikult hindavad. Praegu on see suurema osa maailma jaoks dollar või fiat-raha. Seega võtsin selle filosoofia ja rakendasin seda tehnoloogilise virna teisel kihil.”

Bengani peab Bitcoini endiselt oluliseks varaks, kuid eristab selgelt selle rolli investeeringuna ja kasulikkust maksetes.

„Minu arvates on Bitcoin võimas ja põhjalikult ümberkujundav väärtuse säilitaja ning pikaajaline investeering, kuid see ei ole veel arvestusühik.”

Miks Meld panustas stablecoin’idele

Bengani peab stablecoin’e üheks krüptoturu kõige paljulubavamaks valdkonnaks, sest nende kasulikkus ei sõltu sellest, kas inimesed näevad krüptot investeeringuna.

Erinevalt volatiilsetest digitaalvaradest võivad stablecoin’id täita tavakasutajate jaoks lihtsat eesmärki: raha liigutamine ja maksete tegemine.

„Stablecoin’id on krüpto ainus osa, mille kasutusjuht ei eelda, et sul oleks krüpto suhtes mingi seisukoht. Keegi ei taha maksta vastaspoolele varas, mille väärtus võib mõne tunniga 15% liikuda. Volatiilsus on investeeringu puhul omadus, kuid makse puhul viga — ja maksed on spekulatsioonist märksa suurem turg.”

Bengani hinnangul on stablecoin’ide turu väärtus juba ligikaudu 313 miljardit dollarit, kuid nende kasutamine reaalmajanduses on endiselt suhteliselt piiratud. Suur osa tegevusest on jätkuvalt seotud kauplemisega ning raha liigutamisega börside ja krüptorahakottide vahel.

Seetõttu näeb ta suurimat võimalust nende kasutamise laiendamises maksetes.

Kasutajad ei peaks valima plokiahelat

Killustatus on veel üks probleem. Erinevates riikides kasutatakse kümneid plokiahelaid ja stablecoin’e ning sadu kohalikke makseviise. Uuele turule sisenevad arendajad peavad sageli ise valima võrgud, token’id ja likviidsuse pakkujad.

Bengani usub, et see keerukus peaks kasutajakogemusest lõpuks kaduma. Ta võrdleb seda kaardimaksetega: Visa kasutaja ei pea teadma, milline omandaja, maksevõrk või korrespondent tehingu taga on.

„Kui viipad kohvikus oma kaardiga, ei tea sa, milline omandaja seda töötles, milline võrk selle suunas, kui suur oli vahendustasu või milline korrespondent selle arveldas. See läbipaistmatus ei ole puudus — see ongi toode. Taristu neelas keerukuse endasse, et kasutaja ei peaks sellega tegelema.”

Bitcoin, kuld ja dollar täidavad erinevaid eesmärke

Dollariga tagatud stablecoin’ide tõus võib näida olevat vastuolus ideega, et Bitcoin on traditsioonilisele rahasüsteemile alternatiiv. Bengani seda siiski ei näe – tema hinnangul ei välista need teineteist.

Ta eristab küsimust, milline vara säilitab väärtust paremini, küsimusest, milline taristu on igapäevaste maksete jaoks mugavam.

„Bitcoin ja kuld on tipptasemel varad, mis on suveräänsed ega allu ühelegi rahvusriigile. Just nendega peaks väärtus olema seotud ning kui vaadata ajalugu, siis enamasti määratleti kõva raha kullaga tagatud rahana.“

Samal ajal usub ta, et USA dollar on endiselt atraktiivsem kui paljud riiklikud valuutad, mille väärtus langeb kiiremini.

„USA dollar on väidetavalt parem kui paljud maailma valuutad, mille väärtus langeb kiiremini. Minu arvates ei ole USA dollar pikas perspektiivis nii tugev kui kuld või Bitcoin. Kuid see ei ole tees, mille ümber me Meldit üles ehitame. Meld suurendab võimalusi saada rahale ligi odavamalt, kiiremini ja paremini. Turg otsustab, kas „kõva raha“ tagatiseks on kuld, bitcoin või mõni muu vara.“

Stablecoin’id ei kaota panku

Hoolimata plokiahelapõhiste maksete kasvust ei eelda Bengani, et pangad süsteemist kaovad. Stablecoin’ide reservid on endiselt seotud pangahoiuste ja valitsuse väärtpaberitega, samal ajal kui regulatsioon vormistab seda suhet üha ametlikumalt.

„Stablecoin’id jäävad enamasti pealmiseks kihiks – ja ma ei arva, et see oleks kaotus. Reservid paiknevad Treasury väärtpaberites ja pangahoiustel ning GENIUS Acti raamistiku kohaselt on see suhe nüüd seadusesse kirjutatud, mitte sellest mööda hiilitud. Iga asutaja, kes väidab, et stablecoin’id vahendavad pangad täielikult välja, müüb teile midagi.“

Mõned pangandustaristu osad võivad aga märkimisväärselt väiksemaks muutuda. Bengani toob ühe selgeima näitena välja korrespondentpanganduse, mida kasutatakse rahvusvahelistes maksetes endiselt laialdaselt.

„Pangandustaristu osad siiski „asendatakse“: korrespondentpangandus muutub väiksemaks. Nostro- ja vostro-kontode ahel, mida piiriülene makse tänapäeval läbib, on aeglane, kallis, lõpliku kulu osas läbipaistmatu ja kahanemas. Stablecoin’id koondavad selle ahela üheks arveldussündmuseks.“

Pankade emiteeritud stablecoin’id võivad turgu kiirendada

Bengani näeb suurte pankade väljavaates emiteerida oma digitaalset raha pigem taristuplattformide võimaluse kui ohuna.

Ta toob paralleeli Visaga, mis muutus asendamatuks, kui üha rohkem panku hakkas väljastama oma kaarte ja vajas nende ühendamiseks ühist taristut.

„Vaadakem analoogiat õigesti. Visa ei kaotanud, kui kõik maailma pangad hakkasid väljastama oma kaarte. Just siis muutus Visa asendamatuks, sest sada väljastajat saja kaardiprogrammiga tekitab täpselt ühe lahendamist väärt probleemi: koostalitlusvõime.“

Bengani hinnangul võiks pankade suurem stablecoin’ide emiteerimine samamoodi laiendada levikut hoiustajate ja kaupmeeste seas ning suurendada vajadust taristu järele, mis ühendaks eri emitente.

Stablecoin’id peaksid muutuma nähtamatuks

Pikas perspektiivis ei eelda Bengani, et enamik kasutajaid valib iga ostu või rahaülekande puhul teadlikult konkreetse stablecoin’i. Nagu tänapäevaste kaardimaksete puhul, peaks aluseks olev tehnoloogia jääma tagaplaanile.

„Kõige odavamad, kiireimad ja kõige paremini kombineeritavad algkomponendid võidavad. Praegu on need stablecoin’id.“

Tema sõnul on lõppeesmärk, et kasutajad lõpetaksid makset toetava tehnoloogia peale üldse mõtlemise.

„Eesmärk on: nähtamatu. Maksetaristu on edukas ainult siis, kui keegi sellest ei räägi.“