Autor on selle säutsu kustutanud.
Aga me salvestasime kõik 🙂.
Aastakümneid on riskifonde peetud kõige jõukamate investorite pärusmaaks. Need lubasid kaitset turu turbulentsi eest ja juurdepääsu keerukatele strateegiatele. Kuid juulis juhtus midagi, mis muutis selle „eliidiklubi“ eelised palju vähem ilmseks.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Juuli kujunes riskifondidele üheks viimaste aastakümnete halvimaks kuuks. Goldman Sachsi andmetel saavutasid kõige populaarsemad riskifondide positsioonid võrreldes S&P 500 indeksiga halvima tulemuse enam kui 20 aasta pikkuse jälgimisperioodi jooksul.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Peamine põhjus oli tehisintellektiga seotud aktsiate suuna pöördumine. Riskifondid suurendasid teises kvartalis aktiivselt oma positsioone tehnoloogiasektoris ning portfelli käive jõudis kõrgeimale tasemele alates 2021. aastast. Goldman märkis, et eriti populaarsed olid pooljuhtide aktsiad ja suure turukapitalisatsiooniga tehnoloogiaettevõtted. Juulis hakkasid fondid neid positsioone agressiivselt vähendama.
Kõige rängemalt said kannatada tehnoloogiale keskendunud strateegiad. Hedge Fund Researchi andmetel kaotasid tehnoloogiale keskendunud riskifondid juulis umbes 7%, mis oli nende halvim kuutulemus alates 2008. aasta jaanuarist. Võrdluseks langes Nasdaq 100 samal perioodil üle 5%, samal ajal kui riskifondid tervikuna kaotasid keskmiselt 1,1%.
Mõned fondivalitsejad kandsid palju suuremaid kahjusid. Altimeter Capital Management kaotas kuu jooksul umbes 11%, Marshall Wace’i Eureka fond langes aga 6,9%. Kõige silmatorkavam näide oli Situational Awareness, 24-aastase Leopold Aschenbrenneri juhitud tehisintellektile keskendunud fond. Selle väärtus kukkus umbes 67%, sundides fondivalitsejat laenuandjate survel müüma suurema osa portfellist Citadelile.
Juulis toimunud tagasilöök paistab eriti silma eelmise kvartali tulemuste taustal. Hedge Fund Researchi andmetel suurenesid riskifondide sektori hallatavad varad aprillist juunini 409,3 miljardi dollari võrra, mis oli rekordiline kvartalikasv. Juuni lõpuks haldas sektor rekordilist 5,6 triljoni dollari suurust varade mahtu.
Need näitajad peegeldavad osaliselt seda tüüpi investoreid, keda riskifondid ligi meelitavad. Nende kliendid on peamiselt jõukad eraisikud, varahalduskontorid, pensionifondid ja muud suured institutsionaalsed investorid. Nad on valmis usaldama oma raha fondivalitsejatele, kes suudavad teha enamat kui lihtsalt aktsiaid ja võlakirju osta: riskifondid võivad võtta turul lühikesi positsioone, kasutada finantsvõimendust ja tuletisinstrumente ning kaubelda valuutade ja toorainetega. Enamiku jaeinvestorite jaoks jääb selline formaat kättesaamatuks, sest minimaalne investeering ulatub sageli sadade tuhandete dollariteni.
Teises kvartalis tõi selline vabadus kasutada erinevaid strateegiaid märkimisväärset tulu. Varade kogukasvust 364 miljardit dollarit tuli investeerimistulemustest, veel 45,2 miljardit dollarit aga uutelt klientidelt saadud rahast. Viimase kolme kvartali netosissevool ulatus 134 miljardi dollarini, mis oli sellise perioodi kõrgeim tase alates 2007. aastast.
Üks suurimaid kasumiallikaid oli seesama tehisintellekti buum, mis hiljem juulis fonde kahjustas. HFRI Equity Hedge Fund Technology Index tõusis aasta esimesel poolel 19%. Hästi toimisid ka teised strateegiad: sündmustepõhised fondid tõusid 7,4%, raskustes võlale keskendunud strateegiad aga 12,4%.
Riskifondidesse voolas lisaraha ka seetõttu, et kapital liikus erakapitalist ja eralaenudest eemale. Nende investeeringute puhul võib raha jääda viieks kuni seitsmeks aastaks lukku, samal ajal kui paljud riskifondid võimaldavad investoritel oma kapitali mõne kuu jooksul välja võtta.
Suuri investoreid meelitab ka riskifondide pakutav hajutatus. Fondivalitsejad saavad jaotada kapitali eri turgude vahel ning otsida kasumit mitte ainult varade tõusust, vaid ka nende langusest või hinnavahede tekkimisest.
Enamiku erainvestorite jaoks jäävad riskifondid suletud turuks, kuid see ei tähenda, et ilma nendeta oleks võimatu hajutatud portfelli koostada. Kõige otsesem võimalus on osta aktsiaid ja võlakirju iseseisvalt. Aktsiad pakuvad võimalust teenida kasu ettevõtte kasvust ja dividendidest, samal ajal kui riigi- ja ettevõtete võlakirjad võivad pakkuda prognoositavamat tulu.
Neile, kes ei soovi üksikuid ettevõtteid valida, on indeks-ETF-id laialdaselt kättesaadavad. Üks fond võib sisaldada sadu aktsiaid ja järgida näiteks S&P 500 indeksit või laiemat turgu. Sisenemislävi piirdub tavaliselt ühe osaku hinnaga ning investeeringut saab müüa kauplemispäeva jooksul. Ka indeksifondide tasud on tavaliselt palju väiksemad kui riskifondide valitsemiskulud.
Portfelli kaitsvat osa saab koostada ka teiste instrumentide abil. Investorid kasutavad kulda, lühiajalisi riigivõlakirju, rahaturufonde ja pangahoiuseid. REIT-id pakuvad veel üht võimalust kinnisvaraga kokkupuute saamiseks, võimaldades investoritel saada osa kontorite, ladude, kaubanduskeskuste või elamukinnisvara teenitud tulust ilma kinnisvara otse ostmata.
Paljud inimesed on vaadanud telesarja Billions, mis romantiseeris riskifondide maailma: hiiglaslikud varandused, keerukad tehingud ja fondivalitsejad, kes näivad alati turust sammu võrra ees olevat. Tegelikkus on palju karmim. Juuli näitas, et isegi fondid, kellel on juurdepääs tipptasemel analüütikutele, kallitele andmetele ja keerukatele strateegiatele, võivad ühele ideele liiga tugevalt panustada ja kanda suuri kahjusid.
See ei muuda riskifonde kasutuks. Suurte kapitalikogumite jaoks on need endiselt võimalus kasutada strateegiaid, mida on iseseisvalt keeruline jäljendada. Kuid enamik erainvestoreid lihtsalt ei vaja sellist keerukuse taset. Aktsiad, võlakirjad, ETF-id, kuld ja muud kättesaadavad instrumendid võimaldavad koostada hajutatud portfelli ilma kallisse „eliidiklubisse“ kuulumata.