Autor on selle säutsu kustutanud.
Aga me salvestasime kõik 🙂.
Binance valmistus kuid Euroopa reguleeritud krüptoturule sisenemiseks. Seejärel lagunes protsess mõne päevaga koost. Hiljem ilmusid teated, mille kohaselt võis ootamatu pöörde taga olla EKP president Christine Lagarde.
See artikkel on tõlgitud originaalist. Lugege meie korrespondendi algset versiooni siit.
Väidetavalt oli Lagarde vastu sellele, et Binance saaks Kreekas MiCA-litsentsi, ning väljendas oma muret Kreeka peaministrile Kyriakos Mitsotakisele. EKP-l ei ole aga krüptobörside litsentsimisel ametlikku rolli.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Need teated tugevdavad väiteid, mis kerkisid esimest korda esile juunis, kui Binance’i taotlus sattus raskustesse. Toona viitasid märgid sellele, et börs oli enne vastuseisu tekkimist mujal Euroopa regulatiivses süsteemis heakskiidule lähedal. Kreeka ametivõimud vaidlevad osa sellest käsitlusest vastu. Kreeka kapitalituru komisjon ütleb, et hindas Binance’i sõltumatult ELi ja Kreeka reeglite alusel, samal ajal kui Kreeka valitsus kinnitab, et ei osalenud regulaatori hinnangus.
Miks otsustas Binance taotleda MiCA alusel tegevusluba just Kreekas? Ühe riikliku regulaatori väljastatud litsents võimaldab ettevõttel pakkuda teenuseid kogu ELis, mistõttu oli Kreeka taotluse õnnestumine börsi Euroopa-plaanide jaoks ülioluline.
Juuniks uskus Binance, et protsess on jõudnud kaugele. Ettevõtte sõnul mõistis ta, et HCMC oli läbivaatamise lõpetanud ja leidnud taotluse MiCA nõuetele vastavaks. Seejärel teatas Reuters 16. juunil protsessiga kursis olevatele inimestele tuginedes, et taotlus lükatakse tagasi.
Vaata postitust X-is Laadimine...
Binance kinnitas, et ei olnud saanud ametlikku viidet tagasilükkamisele ning oli teinud regulaatoritega koostööd enam kui aasta. Kaheksa päeva hiljem võttis börs taotluse enne lõpliku otsuse tegemist tagasi ja teatas, et taotleb tegevusluba mõnes teises ELi riigis.
Litsentsitaotlus esitati Binance’i varasemate regulatiivsete rikkumiste taustal. 2023. aastal tunnistas börs USA-s end süüdi rahapesuvastaste nõuete, litsentseerimata rahaülekannete ja sanktsioonidega seotud rikkumistes ning nõustus maksma rohkem kui 4,3 miljardit dollarit. Asutaja Changpeng Zhao tunnistas eraldi end süüdi tõhusa rahapesuvastase programmi tagamata jätmises ning kandis hiljem neli kuud vangistust.
Binance’i sõnul on selle vastavusfunktsioon sellest ajast oluliselt muutunud. Ettevõtte andmetel töötab vastavusvaldkonnas nüüd üle 1 500 inimese, mis järgnes märkimisväärsetele investeeringutele kontrollimehhanismidesse ja juhtimisse. Euroopa regulaatorid jätkasid börsi varasema tegevuse põhjalikku kontrollimist, samal ajal kui Kreeka litsentsiprotsess edeneb.
Samal ajal oli Lagarde avalikult väljendanud teist muret Euroopa digirahanduse pärast. Mais, vahetult enne Binance’i Kreeka-taotluse lagunemist, märkis ta, et stablecoin’ide turg on kasvanud kuue aasta taguselt vähem kui 10 miljardilt dollarilt enam kui 300 miljardile dollarile. Turg on endiselt valdavalt USA dollarites nomineeritud, kusjuures Tether ja Circle moodustavad sellest suurema osa.
EKP hinnangul võib dollariga tagatud token’ite laialdasem kasutamine suurendada Euroopa sõltuvust USA valuutast, kuna üha rohkem finantstegevust liigub digitaalturgudele.
„Üha enam leitakse, et asjakohasuse säilitamiseks peab Euroopa reageerima, edendades oma eurodes nomineeritud stablecoin’e. Vastasel juhul ootab Euroopat digitaalne dollariseerumine ja rahapoliitilise suveräänsuse kaotus,“ ütles Lagarde.
Lagarde ei väitnud, et Euroopa peaks lihtsalt looma konkureerivad stablecoin’id. Selle asemel rõhutas ta keskpangarahal põhinevat Euroopa digitaalset taristut, sealhulgas digitaalset eurot. Binance’i suurus ja stablecoin’ide tähtsus krüptokaubanduses asetasid börsi otseselt selle laiema arutelu keskmesse.
Pärast Binance’i taotluse tagasivõtmist vihjas Zhao, et ametlik litsentsiprotsess ei rääkinud kogu lugu. „Kaks ELi riiki soovisid Binance’i taotlust,“ ütles Zhao juunis antud intervjuus. „Kuid kahjuks olid sellele vastu teised jõud.“
Kui Zhaolt küsiti konkreetselt teadete kohta, mille kohaselt oli Lagarde sekkunud, ütles ta, et oli neid väiteid internetis näinud, kuid tal ei olnud nende kinnitamiseks dokumente. Ta ei nimetanud, milliseid „teisi jõude“ ta Binance’ile vastuseisu avaldanutena silmas pidas.
MiCA jätab litsentsimise eest vastutuse riiklikele regulaatoritele, kuigi ühe riigi heakskiit võib anda krüptoettevõttele juurdepääsu kogu ELi turule. Seetõttu on Binance’i Kreeka-taotlus ebatavaline proovikivi, mis näitab, kus lõpeb riiklik võim ja algab laiem Euroopa mõju.
Binance’i sõnul kavatseb taotleda tegevusluba mujal ELis. Lagarde’i väidetav sekkumine jätab aga järgmise katse eel õhku küsimuse: kui sõltumatu saab olla riiklik litsentsimisotsus, kui üks heakskiit võib avada ukse kogu Euroopa turule?