Kuidas plokiahel sureb: kas pärast võrgu sulgemist on veel elu?

​Plokiahelat peetakse üldiselt süsteemiks, mida ei saa lihtsalt välja lülitada, kuni vähemalt mõned osalejad jätkavad võrgu toetamist. Siiski valmistuvad 2026. aastal mitu projekti oma L1-e sulgema. Mis juhtub kasutajate varadega, kui plokiahel lõpetab tegevuse?

Hiljutine näide on Harmony. Septembris tegi meeskond ettepaneku sulgeda oma Layer 1 täielikult, salvestada võrgu lõplik seisund ja migreerida ONE-tokenid Ethereumisse.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Selline stsenaarium ei tähenda, et token kaob koos plokiahelaga. Kui võrk suletakse, lakkab tavaliselt toimimast mehhanism, mis võimaldab osalejatel selle uues seisundis kokku leppida, samal ajal kui tehinguajalugu ja vara ise võivad edasi eksisteerida mõnel muul kujul.

Kuidas võrk valmistub oma viimaseks plokiks

Harmony käivitas oma mainneti juba 2019. aastal, kuid 2026. aastaks oli võrgu ülalpidamisest saanud projekti jaoks eraldiseisev risk.

Vahetult enne sulgemisettepanekut tabas meeskonda tõsine intsident. Augustis kasutas ründaja ära haavatavust, mis võimaldas tehinguid uuesti esitada, ning lõi umbes 3 triljonit ebaseaduslikku ONE tokenit.

Meeskond otsustas taastada plokiahela rünnakueelse seisundi.

Projektil oli juba valus turvalisuse ajalugu. 2022. aastal põhjustas Horizon Bridge'i häkkimine umbes $100 miljoni suuruse kahju. Arendajad seostavad nüüd selgesõnaliselt oma L1-st loobumise ideed üha suuremate raskustega kaitsta sõltumatut võrku riiklike rühmituste ja järjest keerukamate automatiseeritud rünnakute eest.

Kavandatud stsenaarium meenutab peaaegu ette määratud surmakuupäeva.

Võrk toodaks oma viimase ploki, mille järel selle seisund külmutataks. Hetktõmmis hõlmaks ONE saldosid, delegeeringuid, validaatorite tasusid ja muid positsioone, samal ajal kui Ethereumis emiteeritaks ONE uus ERC-20 versioon ja jagataks vana mündi omanikele.

Tokenite saldode säilitamine on suhteliselt lihtne. Terve plokiahela migreerimine toimiva majandusena ei ole.

Nutikad lepingud, likviidsusbasseinid, NFT-d, laenud ja rakendused sõltuvad kõik konkreetse võrgu seisundist. Seetõttu hoiatas Harmony, et kasutajatel tuleb teatud lepingutest ja positsioonidest eelnevalt väljuda, kuna neid ei saa automaatselt Ethereumisse migreerida.

Plokiahel suletakse etappide kaupa

ICON on veelgi selgem näide. Selle asemel et võrk ühe päevaga välja lülitada, eemaldab projekt sellest järk-järgult majandustegevuse.

2026. aasta märtsis sisenes ICON majandusliku sulgemise režiimi. ICX-i emiteerimine peatati, preemiate maksmine lõpetati ning aktiivsete validaatorite arv vähendati seitsmeni, mida kõiki kontrollib ICON Foundation.

Võrk jätkab plokkide tootmist, et omanikel oleks võimalik ICX uueks SODA-tokeniks migreerida.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Lõplik sulgemine on kavandatud 31. detsembriks 2026. Pärast seda ei ole tehingud enam võimalikud, kuigi plokiahela ajalugu peaks jääma juurdepääsetavaks ainult lugemise režiimis. Ka ICX-i SODA-ks migreerimise tähtaeg lõpeb.Teisisõnu võib võrk majanduslikult surra ammu enne oma viimast plokki. Kõigepealt kaob uus emiteerimine, väheneb validaatorite arv ja likviidsus ning alles lõpus peatub uute plokkide tootmine.

Võrgu ajalugu võib säilida arhiivina. Muutub see, et osalejad ei uuenda enam ühiselt plokiahela seisundit.

Mis jääb alles pärast võrgu surma

Tegeliku juba lõpetatud võrgu näide on BNB Beacon Chain. See lõpetati mitte projekti ebaõnnestumise tõttu, vaid seetõttu, et kahe plokiahela arhitektuuri haldamine oli muutunud liiga keerukaks ja kulukaks. Beacon Chaini funktsioonid viidi järk-järgult üle BNB Smart Chaini.

Protsess toimus etappide kaupa mitme uuenduse kaudu ning BNB Chain valmistas võrgu lõplikuks sulgemiseks ette juba varakult.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Võrk lõpetas tegevuse lõplikult 2024. aasta detsembris. Pärast viimast plokki fikseerisid arendajad selle lõppseisundi ja lõid krüptograafilise mehhanismi, mis võimaldas BSC-s kontrollida ühilduvate BEP2- ja BEP8-varade omandiõigust. Ajaloolised andmed säilitati eraldi.

Kuid migratsioon ei taganud, et iga token päästetakse. Varad, mida ei olnud BSC-sse migratsiooniks ette valmistatud, võisid jääda püsivalt lukustatuks. Seega ei tähenda võrgu surm mõne kasutaja jaoks seda, et omandiõiguse kirje kaob, vaid seda, et nad kaotavad võimaluse selle kirjega midagi teha.

See on eriti keeruline DeFi puhul. Kui kasutaja hoiab lihtsalt native coin'i tavalisel aadressil, saab saldo suhteliselt hõlpsalt lisada võrgu snapshot'i. Kuid likviidsuspoolis, laenus või keerukas nutilepingus hoitavad vahendid võivad nõuda eraldi väljumisprotseduuri või olla uue võrguga üldse ühildumatud.

Seetõttu paluvad meeskonnad kasutajatel tavaliselt varad välja võtta, positsioonid sulgeda ja viimaseks plokiks aegsasti enne sulgemist valmistuda.

2026. aastaks ei ole see stsenaarium enam ebatavaline. ZETA hoidjad toetasid septembris ettepanekut loobuda projekti enda ZetaChaini L1-st ja migreerida token Solanasse. Algatus pälvis 99,4% osalenud tokenite toetuse, kuigi migratsioon ise nõuab eraldi otsust.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Erinevalt Harmonyst ei ole turvalisus siin ainus põhjus. Meeskond soovib keskenduda teisele tootele, mistõttu ei ole oma plokiahel enam strateegia oluline osa.

See muudab tavapärast arusaama native coin'ist. Seni, kuni L1 eksisteerib, kasutatakse sellist vara tavaliselt gaasitasude maksmiseks, stake'imiseks ja võrgu turvalisuse tagamiseks. Pärast liikumist Ethereumi või Solanasse võib sama ticker säilida, kuid selle funktsioon muutub täielikult.

On ka radikaalsemaid lähenemisviise. Näiteks pakkus SX Network oma vana taristu sulgemisel välja, et hoidjad fikseeritakse võrgu snapshot'i abil ning abikõlblikele kasutajatele antakse teistsugune hüvitis, selle asemel et vana token lihtsalt üks-ühele migreerida.

Millal võib plokiahelat pidada surnuks?

Nagu nägime, ei kao projekt tingimata siis, kui selle võrk suletakse. Token võib liikuda teise plokiahelasse, kasutajad võivad migreeruda ja meeskond võib jätkata arendust uuel taristul.

Viimane plokk ei ole seega alati projekti elutsükli viimane etapp. Palju raskem on määrata, millal plokiahelat ennast saab tõepoolest surnuks pidada: kas validaatorite peatamisest piisab või eksisteerib võrk edasi seni, kuni keegi käitab vana koodi?

Arendajad ei saa kustutada kõiki olemasolevaid võrgu koopiaid. Kui mõned operaatorid jätkavad vana koodi käitamist ja suudavad konsensust säilitada, võib ahel tehniliselt jätkata iseseisvat eksistentsi väljaspool ametlikku projekti.

Plokiahela sulgemine ei ole seega binaarne seisund. Võivad eksisteerida niinimetatud „zombievõrgud“, kus arendus on suuresti peatunud ning likviidsus ja aktiivsus on minimaalsed, kuid käputäis validaatoreid toodab endiselt plokke.

Korraldatud sulgemine on teistsugune, sest enamik osalejaid lepib eelnevalt kokku ühise ajaloo pikendamise lõpetamises. Börsid lõpetavad vana standardi toetamise, rakendused suletakse või migreeritakse ning validaatorid lõpetavad uute plokkide tootmise.

Selles mõttes ei sure plokiahel siis, kui selle andmed kaovad. See sureb siis, kui osalejad lõpetavad ühiselt võrgu järgmise seisundi loomise.

See tekitab nüüdisaegses krüptotööstuses paradoksi. Projekt võib oma plokiahela hüljata, säilitades samal ajal oma nime, kasutajad ja tokeni kellegi teise taristus.

Seega ei tähenda L1 surm üha sagedamini projekti enda surma. Mõnikord on see lihtsalt tunnistus sellest, et eraldiseisva konsensusmehhanismi, validaatorite kogumi ja võrgu turvalisuse hoidmine ei ole enam majanduslikult mõistlik.

Plokiahela ajalugu jääb arhiveerituks, samal ajal kui selle coin võib Ethereumi või Solana võrgus edasi eksisteerida. Kaasaegses krüptomaailmas võib võrk ise surra, kuid selle jaoks loodud vara ei pea tingimata kaduma.