Alternatiivsed investeeringud: kuidas teenida tulu väljaspool aktsiaturgu

​Miljardärid investeerivad üha rohkem riskifondidesse, eraettevõtetesse ja taristusse. BNY Wealthi andmetel moodustavad alternatiivsed varad juba 60% family office’ide portfellidest. Maailma jõukaimate investorite strateegiate järgimine võib aga osutuda arvatust keerulisemaks.

Jõukad kujundavad oma portfelle ümber

Maailma jõukaimate perede investeerimisportfellide igast 100 dollarist on börsil noteeritud aktsiates vaid 13 dollarit. Ülejäänu jaguneb kinnisvara, võlakirjade, sularahareservide ja alternatiivsete varade vahel. Need on BNY Wealthi uuringu tulemused. Uuring hõlmas 290 family office’it ehk organisatsiooni, mis haldavad 250 miljoni kuni 5 miljardi dollari suuruseid või veelgi suuremaid eravarasid.

Eralaenud, riskikapital ja erakapitalifondid moodustavad igaüks 7% portfellidest. Miljardärid pööravad erilist tähelepanu tehnoloogiaiduettevõtetele, lootes teenida tehisintellekti arengult.

Suured rahvusvahelised pangad täheldavad samasugust suundumust. JPMorgan Asset Managementi andmetel on selle eravarahalduse üksuse hallatavad alternatiivsed varad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvanud viimase 12 kuu jooksul 40%. Ka Lombard Odieri esindajad on teatanud, et üha rohkem family office’e plaanib selliseid investeeringuid suurendada.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Huvi alternatiivsete varade vastu kasvab inflatsiooni, geopoliitilise ebastabiilsuse ja aktsiate kõrge hinnataseme tõttu. Jõukad investorid tunnevad muret ka selle pärast, et aktsiaturg sõltub käputäiest tehnoloogiahiidudest. Nende aktsiahindade langus võib viia alla terved indeksid ja koos nendega ka investeerimisportfellid. Pealegi langevad aktsiad ja võlakirjad mõnikord samal ajal, mistõttu ei aita investeeringute traditsiooniline jagamine nende kahe varaklassi vahel alati kahjumit vähendada.

Jõukad investorid ei kiirusta siiski aktsiaid müüma. Citi uuringu järgi on börsil noteeritud aktsiad investeeringute netomahu kasvu poolest endiselt esikohal. Alternatiivsetesse investeeringutesse suunatav raha tuleb sageli vabast sularahast ja uuest tulust, mitte traditsiooniliste varade müügist.

Ärilaenudest andmekeskuste ehitamiseni

Alternatiivsed investeeringud võimaldavad teenida tulu ilma börsilt aktsiaid ja võlakirju ostmata. Investor võib näiteks omandada osaluse eraettevõttes ja teenida kasumit selle hiljem müües, laenata ettevõttele raha intressi eest või investeerida kinnisvarasse, et saada üüritulu. Erinevalt börsil kaubeldavatest instrumentidest sõltub selliste investeeringute väärtus sageli konkreetse ettevõtte või projekti tulemustest, mitte turuhinna igapäevastest kõikumistest.

Üks võimalus on ka riskifondid, mis kasutavad keerukaid kauplemisstrateegiaid. Need võivad osta korraga ühtesid varasid ja panustada teiste langusele, püüdes teenida kasumit ka aktsiaturu languse ajal. Alternatiivsete investeeringute hulka kuuluvad ka kuld, kunstiteosed ja kollektsioneerimisobjektid. Nende puhul saadakse kasum tavaliselt vara väärtuse kasvust. Näiteks võib haruldase maali hind mitme aastaga märkimisväärselt tõusta, kui kollektsionääride huvi selle vastu kasvab.

Vaata postitust X-is Laadimine...

Autor on selle säutsu kustutanud.

Aga me salvestasime kõik 🙂.

Krüptovaluutadel on alternatiivsete investeeringute seas eriline koht. BNY Wealthi andmetel on 83% küsitletud family office’idest juba investeerinud digitaalsetesse varadesse või kaalub turule sisenemist. Aasta varem oli see näitaja 74%. Paljud jõukad investorid on soovitud positsioonid juba üles ehitanud, teised eelistavad aga suure volatiilsuse tõttu turgu jälgida.

Taristu äratab eriti suurt huvi. BNY Wealthi uuringu järgi plaanib 56% family office’idest suurendada järgmise aasta jooksul oma investeeringuid sellesse sektorisse. Investeeringud hõlmavad andmekeskuste, elektrijaamade, elektrivõrkude ja muude rajatiste rahastamist. Näiteks saavad investorid teenida tulu, rentides tehnoloogiaettevõtetele arvutusvõimsust. Pikaajalised lepingud tagavad suhteliselt prognoositava rahavoo, samas kui inflatsiooniga seotud lepingulised maksekorrigeerimised aitavad hinnatõusu mõju leevendada.

Alternatiivsete investeeringute eelis on ka hajutamine ehk kapitali jaotamine erineva tuluallikaga varade vahel. Kui näiteks tehnoloogiaaktsiad tulevase kasumi pärast tekkinud murede tõttu langevad, võivad kinnisvara üürimaksed või ärilaenude intressid samal ajal laekuda. Selliste investeeringute tootlus sõltub aga sellest, kas üürnikud ja laenuvõtjad suudavad oma kohustusi täita, mitte üksnes aktsiaturu olukorrast.

Kas tavainvestorid peaksid miljardäride strateegiat järgima?

Tavainvestorite jaoks on alternatiivsete investeeringute peamine probleem nende kättesaadavus. Kui börsilt saab aktsiaid osta juba mõne dollari eest, siis eraettevõtetesse ja taristuprojektidesse investeerimiseks on sageli vaja kümneid või sadu tuhandeid dollareid. Pealegi on paljud fondid avatud ainult kvalifitseeritud investoritele. Sellised tehingud võivad olla keerulised isegi professionaalidele.

Teine suur puudus on vähene likviidsus. Investeeringud eraettevõtetesse või taristusse võivad kapitali aastateks siduda. Isegi fondid, mis lubavad perioodilisi väljamakseid, võivad seada osakute tagasivõtmisele piiranguid. Näiteks kasvas 2026. aasta alguses mõne eralaenufondi osakute tagasivõtmise taotluste arv. Samal ajal hinnatakse eravarasid palju harvem kui börsil kaubeldavaid väärtpabereid, mistõttu ei pruugi tegelik kahjum kohe ilmneda.

Raha võib kaotada ka fondijuhi või investeerimisprojekti halva valiku tõttu. Laenuvõtja võib pankrotti minna, iduettevõte ei pruugi oma tootele kliente leida või kallis andmekeskus ei pruugi piisavalt kliente ligi meelitada. Lisakulusid tekitavad ka investeerimisfondide tasud. Pealegi võivad mitu pealtnäha erinevat investeeringut sõltuda samast majandusharust. Näiteks võivad kinnisvara-, taristu- ja erakapitalifondid kõik korraga kannatada, kui investeeringud tehisintellekti vähenevad.

Sellegipoolest on mõned alternatiivsed varad kättesaadavad ka piiratud kapitaliga investoritele. Jaeinvestorid saavad investeerida kullasse börsil kaubeldavate fondide kaudu, kinnisvarasse REITide abil või osta krüptovaluutasid otse. Olemas on ka taristuettevõtetesse investeerivaid ETF-e. Nende osakute ostmine erineb aga projektide otserahastamisest: need väärtpaberid kauplevad aktsiaturul ja võivad langeda koos teiste aktsiatega.

Miljardäri ja tavainvestori peamine erinevus ei seisne üksnes kapitali suuruses, vaid ka võimaluses oodata tootlust aastaid. Jõukad pered saavad investeerida elektrijaama ehitamisse või iduettevõtte arendamisse ja oodata kasumit kümme aastat. Jaeinvestorile võib selline strateegia tekitada tõsiseid likviidsusprobleeme. Seetõttu on alternatiivseid varasid valides tähtsam mõista, millal ja millistel tingimustel saab investeeritud kapitali tagasi, mitte keskenduda üksnes võimalikule tootlusele.