Balti peaministrid seovad drooniohud Rail Balticu edenemise ja piirkondliku julgeolekuplaaniga

Balti peaministrid seovad drooniohud Rail Balticu edenemise ja piirkondliku julgeolekuplaaniga
Droonioht Rail Balticul

Balti riikide peaministrid ühendavad Tallinna kohtumisel taristuinvesteeringute edenemise arutelu kasvavate julgeolekuriskidega, sealhulgas hiljutiste drooniintsidentidega. Ülemiste terminali visiidi ajal tõuseb esile ka Rail Balticu rahastus ja ehituse tempo, samal ajal kui piirkond hindab Lähis-Ida kriisi mõju energiahindadele ja majandusele.

Tipphetked

  • Eesti on taganud enam kui 60% Rail Balticu esimese etapi rahastusest 2026. aasta alguseks, tööd käivad üle poole trassi ulatuses.
  • Balti peaministrid seovad drooniintsidendid Rail Balticu ja piirkondliku julgeolekuaruteluga, rõhutades vajadust tihedama infovahetuse ja õhukaitse arendamise järele ELi toel.
  • Peaministrid nõuavad ELilt 90 miljardi euro suurust laenu Ukrainale, uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone ning energiahinna riskide jätkuvat jälgimist Lähis-Ida kriisi valguses.

Ülemiste visiit ja julgeolekusõnum

Delfi Eesti teatel külastavad Eesti, Läti ja Leedu peaministrid hommikul Rail Balticu Ülemiste terminali ehitust, kus neile antakse ülevaade projekti edenemisest. Eesti on kindlustanud 2026. aasta alguseks enam kui 60% esimese etapi rahastusest ning ehitustööd käivad üle poole trassi ulatuses.

Kohtumisel märgitakse ka, et Eesti riiklik raudteeoperaator Elron on käivitanud regionaalrongide hanke. Taristuprojekti käsitletakse piirkondliku ühenduvuse ja majandusliku vastupidavuse võtmeosana.

Peaministrid arutavad lisaks hiljutisi drooniintsidente ja nende ennetamise võimalusi. Eesti peaminister Kristen Michali sõnul ei püsi ohud ainult piiride taga, mistõttu tuleb riikidel teha tihedamat infovahetust, parandada valmisolekut ja selgitada olukorda avalikkusele rahulikult, samuti tagada õhukaitse arendamisele tugev ELi toetus Eastern Flank Watchi algatuse kaudu.

Ukraina toetus ja energiariskid

Balti peaministrid rõhutavad, et hoolimata Lähis-Ida kriisist peab Ukraina toetamine jääma Euroopa tähelepanu keskmesse. Nende hinnangul on Venemaa jätkuvalt peamine oht Euroopa julgeolekule nii praegu kui ka pärast sõda.

Michal ütleb, et Euroopa Liit peab kasutama ära Ungari suunamuutusest tekkinud positiivset hetke ning langetama vajalikud otsused, sealhulgas võimaldama Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu, liikuma edasi laienemisega, kiitma heaks järgmise Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi ja piirama Venemaa agressioonis osalenud isikute pääsu Schengeni alale.

Kohtumisel käsitletakse ka Lähis-Ida kriisi ja Hormuzi väinas toimuva võimalikku mõju energiahindadele ning majandusele. Arutelu selle üle jätkub videokohtumisel, mille kutsuvad kokku Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja UK peaminister Keir Starmer.

Varem käsitlesime president Alar Karise visiiti Leetu, mille keskmes oli Eesti–Leedu strateegilise partnerluse tugevdamine julgeoleku, NATO koostöö ja suurte taristuühenduste vaates. Meie loos rõhutati Rail Balticu tähtsust strateegilise infrastruktuurina ning seoti ühenduvus otseselt piirkondliku kaitsevõime, majandusliku vastupidavuse ja Ukraina jätkuva toetamisega.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.
Nädala parimad boonused
kuni $2 500
sissemakseboonus kõigile klientidele