Kas poliitikutest saavad parimad aktsiakauplejad?

Mõned uuringud näitavad, et poliitikud on maailma erakordselt edukad aktsiakauplejad, ületades sageli märkimisväärselt professionaalseid fondijuhte ja laiemat turgu. Teised uuringud lükkavad selle ümber. Milline on siis tõde?

Seda on üha raskem ignoreerida: kummalised, hästi ajastatud tehingud, mis eelnevad olulistele poliitilistele teadaannetele. 

Vaid ühe näitena kaubeldi 24. märtsil 2026. aastal enam kui 500 miljoni dollari väärtuses nafta futuuridega umbes 15 minutit enne seda, kui USA president Donald Trump teatas, et lükkab edasi sõjalise tegevuse Iraani vastu.

Mõne minutiga langesid naftahinnad üle 10% ja S&P futuurid tõusid, teenides miljoneid neile, kes panustasid nafta langusele ja aktsiate tõusule.

Üks vastuolulisemaid episoode Trumpi teise administratsiooni ajal oli tema korduvad sotsiaalmeedia postitused kurikuulsate tariifisõdade ajal. „SEE ON SUUREPÄRANE AEG OSTMISEKS,“ kuulutas Trump Truth Socialis 9. aprillil 2025.  Tunde hiljem teatas ta 90-päevasest pausist enamikule tariifidele, mis vallandas S&P 500 indeksis 9,5%-lise ühepäevase ralli, kusjuures turg taastas umbes 4 triljonit dollarit ehk 70% väärtusest, mille ta oli kaotanud eelneva nelja kauplemispäeva jooksul.

„See oli presidendi poolt etteteadev üleskutse. Võib-olla liigagi etteteadev,“ märkis AP News.

Trump Media aktsia sulgus 22,67% kõrgemal, tõustes kaks korda rohkem kui laiem turg – see on hämmastav tulemus ettevõttelt, mis kaotas eelmisel aastal 400 miljonit dollarit ja mida tariifiteade ei oleks pidanud mõjutama.

„Ta saadab sõnumi, et suudab turgu tõhusalt ja karistamatult manipuleerida,“ märkis Washingtoni ülikooli valitsuse eetikaõiguse spetsialist Kathleen Clark. „Justkui öeldes: jälgige seda kohta tulevaste aktsiavihjete saamiseks.“

The Wall Street Journal heitis pilgu Trumpi finantsaruannetele ja leidis tuhandeid tehinguid, mida tehti tema varasid hoidva usaldusfondi sees. Leiti massilist ostmist „vabastuspäeva“ tariifiperioodi paiku ja miljoneid dollareid, mis voolasid aktsiatesse vahetult pärast tariifiteateid. Seejuures ei ole arvestatud tema lähiringkonna tehtud tehinguid.

Poliitikud ei pruugi kõik olla hiilgavad investorid, kuid vähesed rühmad on lähemal teabele, mis on võimeline liigutama miljardeid dollareid turuväärtust. Alates tariifidest ja sanktsioonidest kuni sõjalise tegevuse ja regulatsioonideni – tänapäeva turud sõltuvad üha enam poliitilistest otsustest. See püstitab ebamugava küsimuse: kas võimu lähedus loob maailma väärtuslikuma investeerimiseelise?

California ülikooli ja Harvardi ülikooli märgiline uuring leidis, et USA senaatorite aktsiaportfellid ületasid turgu keskmiselt 17,3% aastas ajavahemikus 1993–2008. Hilisem uuring, mis hõlmas aastaid 2004–2014, näitas sarnaseid tulemusi. See muster kordub paljudes riikides.

Miks on poliitikud kauplemises nii head?

Alex Krainer uurib oma raamatus Trend Following Bible seda nähtust ja märgib, et poliitikute kauplemisedu on üks selgemaid näiteid selle kohta, kuidas teabe asümmeetria ja võim loovad tohutuid finantseeliseid. Ta kirjutab, et see eelis on nii märgatav, et tekitab tõsiseid küsimusi turgude õigluse ja riigiameti aususe kohta.

On märkimisväärne, et üks rühm investoreid, kellel on erakordselt täpne ennustusvõime, on USA senaatorid, kelle portfellid ületasid Georgia osariigi ülikooli teadlase Alan Ziobrowski sõnul kaheksa-aastase perioodi jooksul laiemat aktsiaturgu 12 protsendipunkti võrra aastas.

See tulemus ületas isegi ettevõtete siseinfot omavate isikute oma, kes lõid turgu 5%-ga, samas kui tavainvestorid jäid 1,4%-ga alla.

Krainer väidab, et see ei piirdu vaid mõne „musta lambaga“, vaid on süsteemne. Poliitika ja rahanduse vaheline pöörduks koos leebete avalikustamisreeglitega paljudes riikides võimaldab poliitikutel oma positsioone rahaks teha vähese vastutusega.

Poliitikute „eelise“ olemust ei ole raske mõista.

- Varajane juurdepääs teabele tulevaste õigusaktide, riigihangete ja poliitiliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada aktsiahindu.

- Poliitikud on võimsate võrgustike keskmes, suheldes tegevjuhtide, lobistide, regulaatorite ja siseinfot omavate isikutega.

- Neil on ka võime mõjutada tulemusi ja poliitikat. 

Hiljutised näited on neid muresid süvendanud. Mitmed Donald Trumpi lähiringkonna ja administratsiooni liikmed on näidanud märkimisväärset edu aktsiakauplemises perioodidel, mil neil oli juurdepääs mitteavalikule teabele.

Kuigi kriminaalsüüdistusi pole esitatud, on mõne tehingu ajastus pälvinud teravat kriitikat ja uusi üleskutseid kongressi kauplemisreeglite karmistamiseks.

Riikliku majandusuuringute büroo (NBER) hiljutisem uuring, mis hõlmas aastaid 2012–2023, järeldas, et keskmiselt jäid kongressi liikmed turule alla või saavutasid sellega sarnase tulemuse pärast STOCK-akti (2012. aasta seadus kongressi teadmistega kauplemise lõpetamiseks) jõustumist, mis keelas poliitikutel ja riigiametnikel selgesõnaliselt siseinfo kasutamise isikliku rahalise kasu saamiseks. See kohustab kongressi liikmeid, senaatoreid ja teatud kõrgemaid ametnikke avalikustama künnist ületavad aktsiatehingud 45 päeva jooksul.

Nüüd on olemas mitmeid veebisaite (nagu Capitoltrades.com), mis jälgivad kongressi liikmete, nende abikaasade ja kongressi kõrgemate töötajate aktsiatehinguid. Teine veebisait, Joinautopilot.com, võimaldab kopeerida USA esindajatekoja liikme Nancy Pelosi portfelli, mis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud 65%.

CESifo Research Networki töödokument leidis, et kui juhid asusid kõrgetele valitsuskohtadele või kui endised valitsusametnikud liitusid ettevõtetega, kogesid need ettevõtted positiivset ebanormaalset aktsiatulu. Järeldus on, et turud omistavad poliitilisele juurdepääsule ja mõjule mõõdetava väärtuse. 

See toetab laiemat teesi, et poliitilisel teabel ja sidemetel on rahaline väärtus, isegi kui see ei näita poliitikute isiklikku turu ületamist. Miks impulssinvesteerimine võidab „konsensust“

Kraineri raamat esitab veenvaid tõendeid selle kohta, et tõeline turu efektiivsus on pärsitud, kui eelisõigustega klassil on juurdepääs teabele ja mõjule, mida tavainvestoritel pole. Ta esitab tõenditega toetatud argumenti, et impulssinvesteerimine (momentum investing) on kindlaim viis turul eelise saamiseks.

Trendi järgimine versus aktiivne juhtimine (1990–2025)

Allikas: Trend Following Bible, uuendatud Traders Union poolt

Impulss- ehk trendiinvesteerimine elavdab igivana debatti fundamentaalse versus tehnilise analüüsi (graafikute uurimine) vahel. Päevakauplemise statistika on masendav: 2015. aasta Brasiilia uuring leidis, et 97% kauplejatest, kes jätkasid kauem kui 300 päeva, kaotasid raha. Sarnane USA uuring Barberi ja Odeani poolt leidis, et kõige aktiivsemad kauplejad jäid turule alla 6–7 protsendipunkti võrra aastas, peamiselt liigse kauplemise ja kulude tõttu.

Kui 95–97% tavalistest päevakauplejatest kaotab raha, kuid teatud poliitikute avalikustatud tehinguid jälgivad portfellid on pika aja jooksul turgu oluliselt ületanud, on üks ilmne küsimus, kas erinevust selgitab pigem juurdepääs paremale teabele kui parem investeerimisoskus. Enamikul kauplejatel puudub juurdepääs siseinfole ja seetõttu toetuvad nad analüütikutele ja „turu konsensusele“. Krainer süveneb sellesse lähenemisviisi ja leiab, et turu konsensus on sageli täiesti vale.

1990ndate naftahinna krahh umbes 10 dollarini barreli kohta on ilmekas näide. Sel ajal uskusid paljud, et maailm on liikumas „naftatipu“ kriisi suunas, kus nõudlus ületab märkimisväärselt pakkumist. Kuna maailmamajandus õitses ja kapital voolas telekommunikatsiooni ja tehnoloogiasse, jäeti investeeringud uude naftatootmisse unarusse. Analüütikud ennustasid laialdaselt, et kasvav nõudlus viib hinnad järsult kõrgemale. Selle asemel langesid naftahinnad aastatel 1997–1998 enam kui poole võrra.

Krainer ütleb: „Mass eksib tavaliselt kõige olulisemates pöördepunktides. Kui kõik on optimistlikud ja veendunud, et hinnad saavad ainult tõusta, on see sageli hetk, mil trend on pöördumas. Suurim kasum kauplemises tuleb julgusest seista valitsevale konsensusele vastu õigel ajal.“

Trendid jätkuvad sageli palju kauem, kui loogika ja kaine mõistus eeldaksid. Bitcoin on veel üks selline näide, ületades viimasel kümnendil kõiki teisi varaklasse, kuni tehisintellekt areenile ilmus. Isegi siin näeme konsensuse piirjooni, et AI-mull peab paratamatult lõhkema – ja peagi. Kuid sellele sündmusele panustamine võib olla teie pangakontole saatuslik.

Allikas: S&P Global

Majandusprognoosimine on veel üks valdkond, mis on aldis grupimõtlemisele. Isegi maailma juhtivad ökonomistid ei suutnud ette näha 2000ndate alguse langust ja 2008.–2009. aasta ülemaailmset finantskriisi, nagu on dokumenteeritud Philadelphia Föderaalreservi panga Livingstoni uuringus.

Nagu Krainer märgib, on aktsiaturud viimase 100 aasta jooksul peamiselt tõusnud, esinedes vaid aeg-ajalt krahhe ja korrektsioone. See on võimaldanud investoritel teenida positiivset tulu isegi passiivselt investeerides.

Aastakümnete pikkune uurimistöö on viinud järeldusele, et ekspertiis aktiivsete fondijuhtide näol, kes on relvastatud kraadide ja tohutute andmehulkadega, ei suuda järjepidevalt turgu lüüa. On sanastmõistetav, et Wall Streeti kvantitatiivsed analüütikud on panustanud suurelt tehisintellektile, et saada turul eelis, kuid senised tulemused on ebaselged. See, mis toimib, on impulsskauplemine – trendi juurde jäämine nii kaua, kuni see kestab. See ei tähenda, et poleks aktiivseid fondijuhte, kes turgu löövad, kuid need on pigem episoodilised kui rutiinsed juhtumid.

Eksperdi analüüs

Paljude jaenvestoritele kättesaadavate investeerimisstrateegiate hulgast on impulssinvesteerimine üks väheseid, millel on tugev empiiriline toetus. Aastakümnete pikkune akadeemiline uurimistöö on näidanud, et aktsiad, mis on viimase kuue kuni 12 kuu jooksul turgu ületanud, kipuvad seda teatud perioodi vältel jätkama – nähtus, mida on täheldatud erinevatel turgudel ja varaklassides. Erinevalt püüdest ennustada intressimäärasid, valimisi või ettevõtete tulusid, toetub impulss vaadeldavale turukäitumisele, mitte ennustustele, võimaldades investoritel ära kasutada trendide püsivust. 

Kuid impulss ei ole imerohi. See võib kogeda järske pöördumisi turu ootamatutes pöördepunktides, nõuab distsiplineeritud riskijuhtimist ja jääb sageli alla kiirete tururotatsioonide perioodidel. Tavainvestorite jaoks võib selle suurim eelis olla psühholoogiline: see asendab subjektiivse prognoosimise süstemaatilise, reeglipõhise lähenemisviisiga, mis eemaldab investeerimisotsustest suure osa emotsioonidest.

Kokkuvõte

Enamiku investorite jaoks ei tule eelis tuleviku ennustamisest, vaid distsiplineeritud protsessi järgimisest, mis reageerib sellele, mida turg juba ütleb. Maailmas, kus poliitilised siseinfot omavad isikud, algoritmid ja institutsioonid võistlevad iga teabe-eelise nimel, võib süstemaatiline trendi järgiv lähenemine olla tavainvestorite jaoks lähim viis mänguvälja võrdsustamiseks.