Eesti kavandab 6,5 miljardi euro suunamist järgmisse ELi rahastusvooru

Traders Union
Kõik uudised
Finantsuudised
Eesti ELi rahastusplaan

Kõik uudised

Peamised uudised

Toimetajate valikud

Aktsiad

Krüptovaluutad

Finantsuudised

Valuutad

Toorained

Keskpangad

Dan Blystone

28.05.2026

Eesti kavandab 6,5 miljardi euro suunamist järgmisse ELi rahastusvooru — Eesti uus ELi rahastus

Eesti kujundab oma järgmise ELi ühtekuuluvusrahastuse strateegiat ajal, mil Euroopa Liit valmistab ette 2028 kuni 2034 eelarveraamistikku. Plaani keskmes on toetuste haldamise lihtsustamine, piirkondlike lõhede vähendamine ja suurem valmisolek julgeolekuolukorra muutusteks.

Tipphetked

Eesti plaanib suunata järgmisesse ELi rahastusvooru 2028–2034 kokku 6,5 miljardit eurot, keskendudes meetmete killustatuse vähendamisele.
Rahandusministeerium esitab 2026. aasta juunis Riigikogule tegevuskava, mille prioriteedid lähtuvad laiapõhjalisest huvirühmade kaasamisest ja piirkondlike erinevuste leevendamisest.
Eesti taotleb Brüsselis järgmises ELi eelarves tugevamaid vahendeid idapiiri taristu toetuseks, püsivat kaitserahastust ja jätkuvat toetust Ukrainale.

Rahastuskava prioriteedid ja poliitiline ajakava

Rahandusministeeriumi teatel on üleriigiline aruteluprotsess toonud esile vajaduse vähendada meetmete killustatust, et toetuse taotlejad ei peaks ühe tervikprojekti elluviimiseks liikuma mitme erineva skeemi ja asutuse vahel. Ministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Triin Tomingase sõnul tuleb järgmises perioodis kujundada tugistruktuurid toetuse saajate tegelike vajaduste, mitte ministeeriumide sisemise ülesehituse järgi.

Tomingas märkis, et ELi kavandatav paindlikum eelarveraamistik aastateks 2028 kuni 2034 loob võimaluse vähendada halduskoormust, siduda meetmeid paremini kokku ja vältida olukorda, kus taotlejad suunatakse eri valitsemisalade vahel edasi-tagasi. Eelnõu põhineb 2025. aasta oktoobris alanud kuudepikkusel kaasamisel, milles osalevad sajad huvirühmad üle Eesti.

Protsessi käigus kohtus valitsus esmalt 470 katusorganisatsioonide esindajaga, et paika panna Eesti läbirääkimisseisukohad kuni 2027. aastani. Seejärel toimusid strateegiasessioonid enam kui 30 makrotasandi organisatsiooniga ning 2026. aasta mais tõid temaatilised seminarid kokku 250 eksperti, et siduda rahastus majanduse, riigikaitse, tervishoiu, hariduse ja maaelu prioriteetidega.

Piirkondlik aruteluring lõppes sel kuul Paides, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, kus üle 270 kohaliku arendusvaldkonna juhi arutas riigi poliitikakujundajatega, kuidas piirkondlikke erinevusi tõhusamalt leevendada. Järgmise sammuna esitab rahandusministeerium 8. kuni 10. juunini 2026 Riigikogu fraktsioonidele tegevuskava ja sidusrühmade tõstatatud prioriteedid, 11. juunil toimub Riigikogus visioonikonverents "Elujõuline Eesti" ning 2026. aasta sügisel peab valitsus kinnitama jaotused riigi eelarvestrateegia raames, et alustada üksikasjalikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Julgeolek ja mõju järgmisele ELi eelarvele

Lisaks siseriiklikule kavandamisele taotleb Eesti Brüsselis, et järgmine ELi finantsraamistik arvestaks senisest selgemalt Euroopa muutunud julgeolekukeskkonda. Tallinn soovib, et 2028 kuni 2034 eelarves nähakse ette eraldi ja tugevad vahendid Euroopa Liidu idapiiri piirkondadele, samuti püsiv kaitserahastus, parem üleeuroopaline ühenduvustaristu ja jätkuv rahaline toetus Ukrainale.

Seda joont kinnitab ka Eesti osalemine 26. mail Euroopa Liidu üldasjade nõukogu kohtumisel tehtud ühisavalduses, millega liitus veel 16 liikmesriiki niinimetatud ühtekuuluvuse sõprade rühmas. Koalitsioon toetab tugevamat ühtekuuluvusrahastust, mille eesmärk on parandada kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja julgeolekut.

Eesti siht on olla valmis uute vahendite kasutuselevõtuks 2028. aasta alguses. See annaks riigile võimaluse siduda järgmise kümnendi investeeringud tihedamalt nii majanduse vastupidavuse kui ka regionaalse ja strateegilise turvalisuse eesmärkidega.

Meie varasem ülevaade mai parteireitingutest käsitles, kuidas Keskerakonna tõus küsitlustes tihendab konkurentsi Isamaaga ja tõstatab uuesti küsimuse järgmise valitsusliidu võimalikust koosseisust. Samuti tõime esile, et valijatoetuse koondumine kahe suurema jõu ümber ja napid vahed võivad suurendada poliitilist ebakindlust ettevõtete ja investorite vaates ning mõjutada lähikuude otsustus- ja läbirääkimiskeskkonda.

See materjal võib sisaldada kolmandate osapoolte arvamusi, kuid sellel veebilehel olevad andmed ja teave ei kujuta endast investeerimisnõuandeid vastavalt meie lahtiütlusele. Kuigi järgime ranget toimetuslikku terviklikkust, võib see postitus sisaldada viiteid meie partnerite toodetele.

Kas teile meeldis artikkel?