Eesti alkoholiturg näitab taskukohasuse kasvu pärast aktsiisikärbet
Eestis on alkoholi taskukohasus viimastel aastatel kasvanud, mis toetab valitsuse plaani tarbimist piirata müügireeglite ja kõrgema aktsiisiga. Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et palkade kasv on ületanud alkohoolsete jookide hinnamuutust, mis on muutnud nii õlle kui ka viina keskmise palga eest paremini kättesaadavaks.
Tipphetked
- Konjunktuuriinstituudi andmetel tõusid netopalgad Eestis 2018–2024 44%, kuid õllehinnad vaid 15% ja viinahinnad langesid 0,33%.
- 2024. aastal võimaldab keskmine netopalk osta 27 liitrit rohkem viina ja 88 liitrit rohkem õlut kui enne 2019. aasta aktsiisikärbet.
- Alkoholi kasvav taskukohasus suurendab valitsuse motiivi karmistada alkoholipoliitikat müügipiirangute ja aktsiisitõusuga, avaldades survet jaekaubandusele ja tootjatele.
Konjunktuuriinstituudi analüüs ja hinnadünaamika
According to Delfi Eesti, Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt alkohol muutunud viimastel aastatel tarbijale taskukohasemaks. Võrdluses 2018. aastaga olid 2024. aastaks netopalgad kasvanud 44%, samal ajal kui õllehinnad tõusid 15% ja viinahinnad langesid 0,33%.Analüüs seob muutuse 2019. aasta aktsiisilangetuse järgse perioodiga. Selle tulemusel on keskmise netokuupalga eest võimalik osta rohkem alkoholi kui enne aktsiisikärbet, mis viitab maksupoliitika otsesele mõjule tarbija ostujõule selles kaubagrupis.
Mõju tarbimisele ja maksupoliitikale
2024. aastal sai keskmise netokuupalga eest osta 27 liitrit rohkem viina ja 88 liitrit rohkem õlut kui aasta enne aktsiiside langetamist. See näitab, et alkoholi hinnakasv ei ole sammunud palkade tõusuga samas tempos ning tarbimise pidurdamine ainult varasema hinnataseme kaudu ei toimi.Selline trend annab valitsusele põhjenduse karmistada alkoholipoliitikat müügipiirangute ja aktsiisitõusuga. Laiemas plaanis tähendab see Eesti alkoholituru jaoks suuremat regulatiivset survet ning võimalikku mõju nii jaemüügile, tootjatele kui ka maksulaekumiste struktuurile.
Meie varasem artikkel Eesti riigieelarve kärpimise debatist käsitles Reformierakonna ettepanekut vähendada eelarvedefitsiiti igal aastal 0,5 protsendipunkti võrra ning hoida laenukoormus 30% juures. Samas seoti arutelu ka avaliku sektori kulude kontrolli alla saamisega, sh ideega aeglustada riigikogu liikmete ja presidendi palgatõusu kui fiskaaldistsipliini sümboolset sammu.
Viimased Estonia uudised
- Forex
- Crypto